Sandra Vabarna: ma pole olnud füüsiliselt ja vaimselt nii heas vormis kui praegu
Muusik Sandra Vabarna rääkis "Vikerhommikus", et on juba mõnda aega teadlikult oma elu ja harjumusi muutnud, jõudnud parimasse vormi ning leidnud endas kaua puudu olnud tasakaalu.
Muusik tõdes, et viis-kuus aastat tagasi näis talle sõna tasakaalukas igav, sest see ei väljendanud ei kirge ega põnevust. "Mulle tundus, et kui ma elan tasakaalus, ei koge ma midagi huvitavat, aga tegelikult on vastupidi. Nüüd lähebki mul tasakaalukalt ja ma tunnen, et tasakaalu leidmine on kõige olulisem, eriti viimase viie aasta jooksul," sõnas Sandra.
Viis aastat tagasi oli Sandra koos ansambliga Trad. Attack! sõna otseses mõttes pilvedes ja lennus – bändi edu oli peadpööritav, vallutati maailma lavasid. "Lugesin kokku, me lendasime 83 korda, olime kolm-neli kuud Eestist eemal," meenutas Sandra. Tempo oli meeletu, naine tunnistas, et ei mõelnud isegi, et peaks magama, kuna kogu aeg ootas ees järgmine festival ja kõikjale tuli jõuda.
Ja Sandra põles läbi. "Kuid läbi ei põletanud mitte see töö, vaid eluviis ja harjumused. Kõik toetavad harjumused kadusid. Meelelahutusäris on ju ka alkohol ja pidutsemine, mida ei olnud muidugi kogu aeg, aga sellest oli saanud elu osa," nentis ta tagantjärele.
Vastsündinu tuurile kaasa
Tuuritamine mööda ilma jätkus kohe pärast poja sündi, juba kolmenädalase beebiga lennati esinema Inglismaale, sealt edasi nii Kanadasse, Jaapanisse, Austraaliasse, Venemaale, Iirimaale kui ka Saksamaale. Ja nii pool aastat järjest. Sai esinetud nii Malaisia vihmametsas kümnele tuhandele inimesele kui ka seitsmele inimesele Saksamaal, õlle järele haisvas klubis. "Äärmusi oli palju," kommenteeris Sandra.
"See kõik tähendas magamata öid – ma ei võtnud esimese poja esimese eluaasta jooksul üldse aega endale, oli ainult töö ja poeg. Järjepidev unevõlas olek põletas läbi. Mul oli klassikaline noore ema mõtlemine, et ma pean ise hakkama saama. Jalmar ((eks)abikaasa-toim.) oli muidugi ka kogu aeg kõrval, aga teeme koos ju tööd ning lapsehoidjat meil ei olnud. Mõtlesin, et kui ma olen juba selle lapse saanud, siis tuleb hakkama saada," jagas ta tollaseid mõtteid ja lisas, et nüüd on neil lisaks vanavanematele lausa kolm lapsehoidjat ja esinemisi kaalutakse hoolikalt.
Lahe on magada
Sandra Vabarna üks suurest unistustest on täitunud – juba 12-aastaselt igatses ta teha bändi, esitada pärimusmuusikat ja reisida. Ta rääkis, et vanuses 20-34 olid tema elus kõige olulisemad karjäär, bänd, edu ja tuntus. "Nüüd on need väärtused täiesti muutunud," tõdes ta ja jätkas, et bänditegemise kirg on igati alles, kuid ta ei tee enam midagi enda tervise ega poegade arvelt.
Sandra mõistis, et tasakaal ei tule ellu niisama, vaid see nõuab teadlikku tegutsemist.
"Uni on minu jaoks prioriteet number üks. Ei ole äge see, kui inimesed ütlevad, et ma magasin vähe, tegin öö otsa tööd või võtsin midagi unetundide arvelt. See ei ole lahe. Lahe on magada. Unekvaliteedist sõltub, kuidas me päeval tegutseme, kuivõrd me suudame juhtida stressi ja emotsioone," kinnitas ta ning jagas loetud tarkust, et mõistmiseks, kuidas kellelgi päriselt läheb, tuleb küsida, kuidas ta magab.
Ka trenn, tervislik toitumine, teadlik puhkamine ja aeg iseendale on tegevused, mis saadavad Sandrat igapäevaselt. Möödunud aasta lõpus seadis ta endale 23 harjumust, mida püüab iga päev või iga nädal järgida.
Näiteks õppis ta alles hiljuti päriselt puhkama. "Oli ikka väga raske hakata puhkama, kui oled olnud tööle orienteeritud 15-20 aastat," ütles ta ja meenutas, et 20. eluaastates ei osanud ta puhata ka ilma alkoholita, veel hiljuti ilma arvuti või sotsiaalmeediata.
Sügav sisemine rahu
"Ma tunnen, ma pole olnud füüsiliselt ja vaimselt nii vormis, nagu praegu, eriti arvestades, et mul on kaks väikest last ja elu päris intensiivne, isegi tugivõrgustikuga," rääkis Sandra Vabarna ning lisas, et on leidnud sügava sisemise rahu, mida võrdles sügava merega.
"Kui üleval käib torm, siis sügaval on rahulik. Mõnel päeval on tohutu torm, aga sisimas ma tunnen rahu ja oskan tormiolukordades paremini hakkama saada. Naudin magamist, värsket tunnet, kohaloleku- ja fookusetunnet. Ja et mul on energiat. Tunnen, et olen palju parem ema," sõnas ta.
Sandra on mõistnud, et elu on liiga lühike ega koosne ainult tööst ning tema soovib olla igas päevas üha enam kohal. Ka leiab ta igast päevast väikeseid lihtsaid rõõmuhetki, kas või sellest, et õues on ilus ilm.
Toimetaja: Laura Raudnagel, intervjueeris Piret Kooli