Panga küla jaanitulel käinud ERR-i korrespondent Margus Muld rääkis, et seal jäi tuleohu tõttu suur jaanilõke tänavu süütamata. Selle asemel põles väiksem jaanituli.

Jaanipeod toovad paljud inimesed kodukanti tagasi. "Jaaniaeg on ikkagi üks huvitav, ma nimetaks seda ürgseks kutseks, mis toob inimesed koju. Ja siin jaanitule juures igal pool toimub jaanitule-facebook, jaanitule-messenger. See ei ole virtuaalne, vaid inimesed reaalselt saavad kokku, vahetavad sõnumeid, kallistavad, näpistavad üksteist ja kõike muud. Kõik on siin tore ja reaalne," rääkis Muld.

ERR-i Narva korrespondent Jüri Nikolajev viibis linna ametlikult jaanitulel. "Lõke põleb, rahvas juubeldab, muusika mängib," kirjeldas Nikolajev.

Tema sõnul on väiksemaid lõkkeid Narvas aiandusühistutes ja suvilates palju

"Ja üllatavat pole siin midagi, sest pööripäevaga seotud rahvakombed on eestlastel ja venelastel väga sarnased – au sees on saunas käimine, lõkke tegemine, suplemine ja isegi sõnajalaõie otsimine. Kuigi tegelikult on slaavlaste jaanipäev alles 7. juulil, siis võib ka Narva jõe teisel kaldal lõkkeid näha. Aga sellegipoolest on see piirialade võlu, et siin saab kõike topelt pühitseda, tähistada, nii Eesti rahvakalendri kui ka Vene rahvakalendri järgi," rääkis Nikolajev.