Costa Rica loomaaias elav emane teravkoon krokodill ei olnud kunagi ühegi isaskrokodilliga kokku puutunud. "Sealt oleks võinud saada alguse uus krokodill," kommenteeris Sarapuu krokodilli poega, kes kahjuks hukkus enne sündimist.

Sarapuu sõnul on krokodilli iseviljastumise näol tegemist erilise ja esmakordse juhtumiga. "See leidis tegelikult aset juba aastal 2018, aga kõik uuringud võtsid aega ja nüüd eelmisel nädalal avaldati artikkel, kus tõestati ära, et ta on esimene krokodill, kes partenogeneesi abil sigis."'

Sarapuu lausus, et sarnaseid juhtumeid võib olla krokodillide seas veelgi, kuid me lihtsalt ei ole nendest teadlikud. "Looduses seda ilmselt tihti aset ei leia – see on väga-väga haruldane."

Hukkunud järglase geenid olid 99,9 protsendi ulatuses emaga identsed. "Üldiselt on nii, et partenogeneesi abil saadud järglaste elujärg ei ole väga hea, nad surevad esimesel eluaastal või munas ära."

Sarapuu sõnul elavad umbes 3,3 protsenti iseviljastumise abil sündinud järeltulijatest täisväärtuslikku elu. "Aga see on ikkagi suhteliselt väike protsent. Seal hakkavad ilmselt mingisugused halvad mutatsioonid kuhjuma ning selle tõttu jääb nende eluiga kahjuks lühikeseks."

Partenogenees abil sigimist on täheldatud just väljasuremisohus liikidel, näiteks ka osade maoliikide seas. "Nad tunnevad, et see on võib-olla ainus võimalus, kuidas liik üldse ellu jääda saaks ja kuidas oma geene edasi anda."