"Järgmised üks, kaks ja kolm aastat on väga otsustavad. Mu karjäär on täpselt selles faasis, et siit võib jõuda tippu, aga mu teekond võib ka täitsa teistpidi minna. Siin maailmas oled sa üks päev tšempion ja teine päev ei tea sind keegi," rääkis noormees, nentides, et palju sõltub temast enesest, aga oma roll on ka välistel asjadel, mis ei pruugi langeda kokku sellega, mida ta soovib.

Paul Aron on pesamuna autospordiperekonnas, kus kõrgeid tulemusi on teinud ka tema vend Ralf. Esimest korda olid "Käbi ei kuku..." saates kaks "käbi" —  võidusõitjatest pojad Ralf ja Paul ning nende isa Ando Aron.

Ando Aron väitis saates, et motodünastia kujunemine on pigem juhus kui planeeritud samm, aga on fakt, et kardi- ja vormelisõit said kirglikuks kutsumuseks ka tema poegadele varases nooruses. Nii on noorima poja Pauli kõige esimesed mälestused seotud venna Ralfi võistlustega.

Kuid nagu meeste juttudest välja tuli, on tähtis roll Ando emal ehk poiste vanaemal. "Emal oli soojem side motomaailmaga," lausus Ando.

"Meie vanaema on meie number 1 fänn. Ma pole kunagi sellist panust näinud — ta käis iga võistlusel ja kirjutab tänaseni paberile üles kõik tulemused ja ringiajad. Uskumatu, kui palju aega ta viitsib ja tahab panustada," imestasid Paul ja Ralf.

Tippspordi karm hind

"Kindlasti mitte," tõrjus Ando Aron küsimuse, kas ammused täitumata unistused võidusõitjana on kannustanud pojad ringrajal võistlustulle saatma. "Meie kui võidusõiduperekond on juhuste kokkusattumus. Nad on ju minu lapsed ja loomulikult sa tahad neid aidata nii palju kui oskad ja suudad."

Ometi pole Ando Aron kindel, kas soovitab teistele lapsevanematele tippspordimaailma.

"Kui palju peavad need lapsed oma lapsepõlvest ära andma, kaotama osa noorusest, et tippspordiga tegeleda — see on karm hind. Sporditegemine on elus ikkagi ainult mingi periood. Ja kui sa sealt välja tuled, on see hind veel kõvem," kõneles ta.

Ando Aron teab hästi, millest räägib. Ta on näinud enda kaasaegsete tsiklisõitjate "võõrutusnähte" ja poeg Ralf on tippsportlase vitsad samuti saanud.

Nelja-aastase võistluspausi teinud Ralf avaldas, et see ei olnud lihtne aeg, kuid toonane otsus ülikooli astuda andis talle lõpuks sisemise enesekindluse ning mõistmise, et saab elus hästi ka muuga hakkama. Nüüd on Ralf võidusõidumaailmas tagasi, kuid tunnistas, et tema eesmärgid ja suhtumine on muutunud.

Raha ei ole iseenesest mõistetav

Ettevõtjana soliidse majandusliku seljataguse saavutanud Ando Aron peatus saates ka rahateemal. "Mul ei ole midagi kergelt tulnud ja ma tahan, et ka lapsed väärustaksid seda, et kui sa tahad midagi saada, pead ka midagi tegema. Ma olen reaalne inimene, igal asjal peab mõte olema."

Ralf meenutas, et sai omale pangakaardi alles 14–15-aastaselt, kuid tõdes, et sularahaga toimetades mõistis ta raha väärtust palju selgemini. Ta jutustas sellestki, kuidas kuluka spordialaga tegemise alus oli alati see, et õppimine on korras. "Tunnistusel ei tohtinud olla ühtki kolme."

Ka asju ei toodud Aronite pere lastele niisama. Näiteks sai Ralf uue telefoni tingimusel, et ühel veerandil peavad tema tunnistusel olema kõik viied. Ja nii oligi.

Poisid nõustusid isaga, et tõsiselt spordiga tegeledes ei olnud neil aega mingeid jamasid korraldada ega sekeldustesse sattuda. "Ma arvan, et juba seepärast tuleb laps panna spordiga tegelema, ja ta peab seal järjepidevalt vaeva nägema, et see õpetab elus palju," rääkisid nad.

"Käbi ei kuku..." on Vikerraadio eetris pühapäeviti kell 10.10. Saatejuht on Sten Teppan.