Vabatahtlik merepäästja Marti Hääl on ise pidanud merel hukkunud inimese kaldale tooma ning selgitas "Terevisioonis", et kõige sagedamini on selliste juhtumite taga päästevesti puudus ja kange alkoholi tarbimine. "Õnneks on neid ikkagi väga-väga vähe ja väga üksikud juhtumid," selgitas ta ja lisas, et enamiku ajast tuleb inimestele abiks minna merele mootoririkke või varustuse purunemise tõttu.

Hääle sõnul on Eestis aktiivseid perepäästeüksusi üle 50 ning meie rannik seega hästi valvatud. Vabatahtlikke merepäästjaid on üle 500.

Riiklikult reageeritakse sündmustele, kus on kellegi elu ohus, vara hävimas või oht keskkonnareostuseks. Loomulikult aitavad ka seal vabatahtlikud, kuid lisaks on nende õlul juhtumid, mis riikliku merepääste sekkumist ei vaja, kuid abi siiski oodatakse.

Skandinaavia maade eeskujul on loodud Trossi võrgustik, mille abil on kaetud Eesti, Soome, Rootsi, Norra ja osaliselt ka Taani meri. "Merel on alati abi saada, kui seda vaja peaks olema," rõhutas Hääl. Kui oled koduriigis teenuse liitumistasu ära maksnud, on abi sinu jaoks kõigis loetletud riikides tasuta.