Enne sõda elas Konstantin Kiievist 50 kilomeetri kaugusel Tšerkassõvis. Koos ema ning õe ja vennaga tulid nad Eestisse mullu märtsis, kaks nädalat pärast Ukraina sõja algust. Interneti teel lõpetas ta Ukrainas keskkooli ning käis korra kodumaal diplomi järel. Eestisse sattumine oli aga juhus, sest esialgu soovis perekond Poola sõita.

"Aga seal oli väga palju inimesi ja mina olin kolme lapsega. Me ei leidnud seal korterit ja me otsustasime sõita sinna, kuhu esimene buss viib. Ja sõitsime vabatahtlike abiga siia," rääkis Konstantini ema Jana Pastušenko, kelle sõnul on perekond eluga Tallinnas kohanenud.

"Alguses oli pisut raskevõitu. Aitäh Eestile toetuse eest, meile anti kohe elamispind, olime hotellis. Ma läksin kohe tööle ja leidsin kahe nädalaga korteri, mis koos lastega üürida," rääkis ta.

Eestis asus Konstanti õppima Tallinna Lasnamäe mehaanikakoolis. "Ma läksin plekksepa tööd õppima, sest olen lapsest saati autode juures olnud. Isa oli kaugsõiduautojuht. Tal on oma äri, tegeleb veokitega. Mulle meeldivad autod ja oli loogiline autode peale minna," sõnas noormees.

Konstantini sõnu kinnitab ka ema Jana. "Ta on seda lapsest saadik tahtnud. Terve lapsepõlve on ta tegelenud kõigega, millel on rattad all. ta pidevalt nokitses midagi ja oli transpordivahenditega seotud."

Noormehe sõnul on autodega töötamine omamoodi kunstiliik. "Ühele meeldib joonistada, teisele jälle laulda. Mulle meeldib see. Metalliga töötamine on ka kunst. Tuleb seda kõike mõista. Kui ma siia tulin, ei osanud ma mitte midagi, aga nüüd õpetati amet selgeks."

Oma erialal on Konstantin nii koolile kui ka tööpakkujatele silma jäänud ning "Noore meistri" konkursil saavutas ta esimese kursuse õpilasena neljanda koha. "Kohtusin seal inimesega, kes pakkus mulle siin tööpraktika kohta," tõi ta välja.

Konstantini ülemus Aleksandr Gassilin rääkis, et pakkus noormehele tööd, sest talle tundus, et Konstantin on mõistlik inimene. "Ta sai aru, mida ta teeb ja nägime temas perspektiivi. Ta saab oma töödega väga hästi hakkama."

Konstantini ema unistab sellest, et poeg saaks kõik, mida ta tahab. "Tal on elus palju tahtmini. Ütleb, et püüab nii palju saavutada, kui jaksab ja võimalik on," rääkis Jana.

Tänaseks on Konstantin juba oma elu peab – käib tööl ja koolis ning elab perest eraldi. Hetkel ei plaani noormees Ukrainasse tagasi kolida. "Mõeldes edasisele elule – seal töötada ja elada – praegu on seal väga raske ja lähiajal sinna tagasi minna, nii kolme aasta jooksul, ma väga ei tahaks," tõdes ta.