Kui alguses nimetati Lootsi tänava vrakki kogeks, siis tänaseks on selgunud, et see ei pruugi üldse mitte õige olla – koge asemel tuleks öelda keskaegne laev. "Tal on mingid tunnused, mis ei lähe kokku laevadega, mida on ajalooliselt kogedeks peetud," selgitas meremuuseumi teadur Priit Lätti "Ringvaatele".

Ta selgitas, et kogedeks nimetatud laevade veekindlaks tegemisel on kasutatud sammalt, kuid Lootsi tänavalt välja tulnud laeva tihtimisel on kasutatud nii sammalt kui ka tõrvatud loomakarvu. Lätti sõnul viitavad tõrvatud loomakarvad pigem skandinaaviapärasusele ning ei klapi seetõttu kogede päritolu piirkonnale.

Samuti on teaduri sõnul kummaline leiu põhi. "Sellel on küll lame põhi, mis on esmapilgul täitsa nagu koge, aga selle põhja ehitus on väga kummaline. Kolleegid välismaalt, kes on neid vrakke märksa rohkem näinud, laiutavad käsi ja ütlevad, et nemad paralleeli ei tea."

Küsimusi tekitavad ka põhja vahel olevad lisaplangud. Lätti selgitas, et need on küll laevarhitektuuris olemas, kuid võeti kasutusele hoopis sada aastat hiljem. "Need on kõik need asja, mida on jube huvitav leida, aga iga selline leid tekitab palju rohkem küsimusi, kui ta annab vastuseid," märkis ta.

Küll aga on teada, et tegemist oli suure mere jaoks ehitatud kaubalaevaga, mille viimase lasti moodustas ehitusmaterjal – suured tammeprussid ja keraamilised katusekivid.

Kuigi laeva ahter on säilinud väga hästi, on vööriga lood vastupidised. "Ega me seda hukulugu väga täpselt ei tea, aga laev paiknes ka kaevandis niimoodi, et oli näha, et ahter on madalamal ja vöör on kõrgemal," kirjeldas Lätti ning lisas, et samuti oli laev vasakule kreenis.

"Seda pilti seestpoolt vaadates näib, et mingi aeg pärast uppumist ulatus vöör veepinnale ja kohalikud entusiastid proovisid sealt mõningaid detaile ikka kätte saada, sest on näha mõningate detailide saagimist."

Kui esialgu arvati, et vrakk on umbes kümme meetrit pikk, siis kaevetööde lõpuks tuli maa seest välja enam 20 meetrit pikk laev. "Ta on ikka tollest ajast Euroopa kolme suurima hulgas," märkis Priit Lätti.

Kui muidu on Euroopast leitud keskaegsed laevad Lätti sõnul üsna leiutühjad, siis mõlemad Eestist leitud vrakid on aga arheoloogidele palju leiurõõmu pakkunud.

Lätti sõnul on hämmastav, kui hästi on laevale jäänud orgaanika säilinud – laevavrakilt on leitud nii säilinuid viljapäid kui ka kala. Samuti on leitud üle paarikümne nahast jalanõu. "Kui me muidu oleme harjunud, et arheoloogilised leiud tulevad tükkidena, siis need tulid kõik tervikuna ehk peaaegu paelad küljes ja pane kohe jalga," kirjeldas ta.

Laevavraki hittleiuks osutusid aga hoopis rotid, kelle katki läinud tünnist välja voolanud tõrv enda alla mattis. Hetkel asuvad rotid labori külmkapis, kuid kuna nad on täielikult nii naha kui ka karvadega säilinud, loodetakse nendega teha erinevaid analüüse. "Kui hästi läheb siis mao sisu, kui hästi läheb, siis DNA," loetles Lätti.