"Nad saavad mitu korda päevas süüa, sest neil on hästi kiire ainevahetus ja neid on palju ka," tutvustas Tallinna loomaaia loomakasvatusnõunik Anne Saluneem aasia sõrmiksaarmaid. Ta toidab neid näiteks krevettide ja kaladega, aga ka taimetoiduga. "Nad saavad ka salatit ja kurki."

Aasia sõrmiksaarmad on sõrmiksaarmaste seas kõige väiksem liik. "Nad on väga omapärased, sest neil on hästi lühikesed sõrmed ja ujunahad sõrmede vahel on mittesaarmalikud," tutvustas loomakasvatusnõunik.

Sõrmiksaarmaid peetakse väga mängulisteks loomadeks, keda ka loomaaias aktiivselt treenitakse. Treeninguid viiakse läbi eesmärgiga jälgida loomade tervislikku seisundit ning tõsta neid vajadusel tõhusamalt ühest puurist teisse. "Öeldakse, et neil võivad tekkida haavandid nahale või käpa alla," kirjeldas ta. "Sellepärast peabki neid treenima, et suhtlus oleks olemas."

"Nad on väga liikuvad ja perekondlikud loomad," jätkas ta. "Nad harjuvad inimestega ja ka omavahel kergelt," lausus Saluneem. "Kui nad algul toodi, siis nad olid soojade kiskjate majas, sest siin ei olnud veel kõik valmis. Seal väiksemas puuris sai neid juba kokku lastud ja momentselt tekkis suur õrnus ja armastus."

Saluneem tutvustas ka omapärast kaslast – kalakassi. "Ta on ainuke kaslaste liik, kes sukeldub vee alla," ütles ta. "Kõige suurem omapärasus sel loomal on tema kõrvad. Kui kass sukeldub, siis ta sulgeb kõrvade kuulmekäigud. Ja tal on väga hea kuulmine / .../ tema kõrvad liiguvad 180 kraadi."

"Nad hakkasid väga hästi läbi saama, kuigi nad on looduses üksikult elavad loomad," kirjeldas Saluneem kahte kalakassi, kes loomaaias koos elavad.

"Üldiselt on nad rahulikud, nagu kassid ikka. Söövad kõhu täis ja tihtipeale inimesed neid ei näegi, aga neile meeldib väga, kui päike paistab," kinnitas loomakasvatusnõunik.