"Ta on nagu särav täht päevas, kes tuleb ja lööb lapsed pahviks," kommenteeris Tallinna Lastehaigla pediaatriaosakonna kasvataja Tiina Marder Hirbaumi. "Ta on niisugune üllataja ja viib kohe kurva meeleolu palatist ära."

Lääne-Virumaal üles kasvanud Merli Hirbaumist võinuks saada ka näitleja. Rakveres teatri- ja ajakirjandusklassis õppinud neiu tegi kaasa kooliteatri trupis ja plaanis astuda lavakasse, aga keskkooli lõpuklassis sai kutse juhtida üht laste sünnipäeva. Vahepeal alushariduse magistrikraadi omandanud kahe lapse ema töötas ka lasteaia- ja muusikaõpetajana, aga kümnekonna aasta eest pöördus tagasi vana hobi juurde.

Hirbaum rääkis, et lapsed saavad tihtipeale aru, et tema kehastatud tegelaskujud ei ole tõelised. "Algusaastatel vaidlesin vastu: ikka olen ja ma olen päris rapuntsel!" muigas ta, kuid tänapäeval läheneb ta asjale teisiti.

"Esimene asi, mida ma ütlen lastele, on see, et mina olen ka laps, minu isa on mereröövli pealik," kirjeldas ta, et niimoodi on lastel temaga lihtsam samastuda.

Elu jooksul vähemalt paarisadat sünnipäeva juhtinud ja selle kõrvalt nii mõnelegi multifilmile oma hääle andnud Hirbaumi repertuaaris on rohkem rolle kui enamikel draamateatri tippnäitlejatel. Kõige südamelähedasem koostöö on Hirbaumile heategevusfondiga Minu Unistuste Päev, mille raames külastab ta igal teisipäeval Tallinna Lastehaiglat.

"Populaarsed on superkangelased: Supertüdruk, Imeline Lepatriinu," tõi ta näiteid, lisades, et Elsa, Lotte ja Pipi rolli suudab ta hetkega sisse elada.

"Ta ei häbene ka sellises akadeemilises õhkkonnas tulla oma kostüümidega," lausus Marder. "Aga ta teab, et ta teeb väga tänuväärset asja."

Onkoloogia osakonnas, kuhu Hirbaumi "Pealtnägijas" oodati, on enamik patsiente pikal keemiaravil.

"Kui sa kujutad ette onkoloogia osakonnas last, kes on väga pikalt, võib-olla nädalaid, siin oma palatis, siis see väike vaheldus, see väike rõõmuhetk, mida Merli toob, on nii oluline," kinnitas heategevusfondi Minu Unistuste Päev tegevjuht Kristiina Gabor-Mägi.

"Loomulikult on hetki, kui ma märkan, et nad on kas just arstilt mingi halva uudise saanud või lapsel on väga halb tuju, aga ma annan sellele kõigele ruumi," lausus Hirbaum.

Poolnaljatamisi ütles Hirbaum, et võiks oma töökogemuse pinnalt kirjutada raamatu, kuidas lapsed ja noored on ajas muutunud. Kas on asi nutiseadmete pealetungis, äsjases pandeemias või muus, kuid laste suhtlemisoskus, keskendumisvõime ja mängulust on tema sõnul selgelt taandunud.

"Muutunud on mäng ja laste oskus mängida," tõdes Hirbaum. "Nad ei ole enam nii kannatlikud."

"Ma ei saagi tänapäeval teha näiteks mõnda meisterdamist, mida ma sain teha algusaastatel, sest et nad ei oska neid vahendeid kasutada," ütles haiglanäitleja, et kõik lapsed ei oska isegi pliiatseid ja liimi kasutada.

Gabor-Mägi lausus, et on ajaviite ja meelelahutuse kõrval on Hirbaum omamoodi sillaehitaja arstide ja pisikeste patsientide vahel, sest töötempo tõttu ei jõua arst alati tingimata iga lapse kätt hoida ja pead silitada.

"Need lapsed peavad ju tegelikult väga valulikke protseduure läbi tegema - see ei ole meeldiv nende jaoks. Aga kui nad vahetult enne või pärast protseduuri teavad, et on tulemas selline tore tegelane, siis see on motivaator, et teha ebameeldiv asi kiiresti ära," kirjeldas Gabor-Mägi.

"Ma olen kindel, et väga paljud inimesed ei suudaks sellist tööd teha," jätkas heategevusfondi tegevjuht, viidates sellele, et laste haiglavoodis tilgutite all nägemine on valus vaatepilt, isegi, kui tegemist on võõra lapsega.

Hirbaum tõdes, et algul oli temalgi raske haiglanäitlejana töötada. "Esimesel aastal käis see mul üle jõu. Mu abikaasa küsis, kas ma ikka saan sellega hakkama," meenutas ta. "Ma valasin kodus palju pisaraid."

Nii ongi aja jooksul välja kujunenud, et näitlejast ja laste naerutajast on saanud justkui ka hingehoidja ja psühholoog. Mõned lapsed on sattunud lastehaiglasse ka vaimse tervise probleemide tõttu.

"Mõnikord olen märganud, et ta tuleb välja ja mõnel noorel mehel on silmad märjad ja siis Merli tuleb, ütleb, et tead, et ta rääkis mulle oma mure ära. / .../ Et tal on eksamid vaja teha ja et ta ei jõua ära õppida. Ta ei oleks sellist asja võib-olla julgenudki kellelegi öelda, eks ole, aga Meriliga ta rääkis ja siis saime meie jällegi rääkida selle info arstile, et kuulge, et noormees on tõsiselt hädas, et jääb veel rohkem haigeks siin, kui me teda välja ei lase."