"Ma ei ole kunagi arvanud, et teater on iseenesest mõistetav. Mulle väga meeldib teater eneses, aga ma üsna tihti jälestan iseennast teatris," ütles Metsaviir ja lisas, et talle meeldib rohkem teatris käia, kui iseend seal näha.

"See on tegelikult kummaline, sest kui etendus saab läbi, lähen ikkagi rõõmsalt koju ja mõtlen, et tegelikult on tore," rääkis ta.

Märten Metsaviir imetleb kolleege oma koduteatris, Eesti Draamateatris ning toob näitena etendusest "Solist" oma lavapartneri Kersti Kreismanni, kes on draamateatris töötanud viiskümmend aastat. "Viiskümmend aastat! See on uskumatu, ja mina olen 29-aastane. See paneb mingisuguse perspektiivi paika – ju siis see vagu, mis iseennast rajab ja kuhu olen sattunud kõndima, ju see on ikkagi määratud," tõdes ta.

Metsaviiri sõnul juurdleb ta sageli tehtud valikute üle ning raskematel hetkedel aitab tal end ümber mõtestada tagasiside.

"Kadunud Ingo Normeti naine Tiia Kriisa tuli teatris mu juurde ja ütles, et te olete uskumatult andekas. On kummaline sellist asja kuulda, kui sa igapäevaselt kodus enda üle tugevalt kahtled," meenutas ta.

Teine hetk oli Eesti filmi- ja teleauhindade galal, kui Metsaviiriga tegi juttu Reet Linna. "Ta käis "Solisti" vaatamas ja ütles, et ma meenutasin talle Mikk Mikiveri. Mul tõusid ülikonna all ihukarvad püsti, sest Mikk Mikiver on ju Mikk Mikiver! See oli väga ilus."

Südant soojendavaid kohtumisi tuleb ette ka lasteaias, kui Metsaviir tütrele järele läheb. "Tuleb kuskilt nurga tagant hüüatus, et näe, apteeker. Väikesed lapsed on nii siirad ja rõõmsad."

Kuulsus ei ole pähe löönud

Metsaviir meenutas ka dramaatilisi hetki, mil tal ei õnnestunud lavakooli esimesel korral sisse saada, kuid tagantjärele tunneb ta, et nii pidigi minema, sest uuesti proovides õnnestus tal saada Anu Lambi ja Elmo Nüganeni kursusele ning sealt juba apteeker Melchiorina kinolinale.

"Lavakooli neljanda aasta lõpus hakkasid Melchiori jutud liikuma – et tehakse casting'uid. Pooled kursuse poisid olid juba salaja seal ära käinud, ühel hetkel helistati ka mulle ja nii see vagu iseennast kündiski," rääkis Metsaviir peaosa saamist.

Metsaviiriga saatesse tulnud ema Irja Heinmaa hinnangul ei ole tuntus poja iseloomu kuidagi mõjutanud. "Ta ei ole üldse selline tüüp, kellele kunagi mingisugune kuulsus pähe lööks. Ta on oma elus ja karjääris hoidnud alati madalat profiili, ilmselt teadmisega, et need, kes teda hindavad, hindavad nagunii. Tal ei ole välist glamuuri otseselt vaja."

Saatejuht Sten Teppani oletusele, et Metsaviir sarnaneb päriselus apteeker Melchiorile, vastas Irja kiiresti: "Absoluutselt, absoluutselt! Ma näen kinolinal täiesti teda, ma ei oska öelda, kas see oligi taotluslik, aga see on üks ühele Märten. Mul on hea meel, et ta ei pea mängima teistsugust tüüpi, kes ta muidu on, ja ilmselt tabas Elmo (režissöör Elmo Nüganen – toim) selle ka ära."

Introvertide introvert

Metsaviir on intervjuudes tihti rõhutanud oma introvertsust ja kõneles nüüdki, et ei lase inimesi endale lihtsalt lähedale.

"Kunagi üks tüdruk koolis ütles, et ma käin alati hästi kurja näoga ringi. Hakkasin mõtlema, et tõenäoliselt ma ei taha väga paljusid inimesi endale lähedale lasta. Need, kelle ma lasen, lasen ma aga väga lähedale. See on haiget saamise kartus juba eos. Et selle vastu oleks kaitsekilp," tõdes ta.

Metsaviir rääkis, et on pigem vaikne, naudib üksi olemist ning mõtleb enne viis korda, kui midagi ütleb. Oma lapsepõlve peab Metsaviir muretuks ning on õnnelik, et tal on inimesed, kellega rääkida. Ta muigas, et tema parim sõber teatrist, Christopher, on öelnud, et Metsaviir on introvertide introvert.

"Ja siis ma ikka avastan ennast igal õhtul lavale minemas – pean tegema midagi, mis ei ole tegelikult kooskõlas minu sisemise tõetundega, aga miski on mind sellele teele pannud ja lükkab edasi," mõtiskles ta.

Motosport aitab teatris areneda

Metsaviiri arvates on elus hea hoida mitut rauda tules ning tema tegeleb aktiivselt ka mootorispordiga, mis on nii piloodi kui ka mehaanikuna tema teine kirg.

Saatejuhi küsimusele, kummale poole ta nii erinevate valdkondade puhul enam kaldub, naeris Metsaviir, et tema veri on asendatud bensiiniga.

"Need on pealtnäha kategooriliselt erinevad erialad, aga kui ma teen septembrini karti ja lähen sügisel teatrisse tagasi, siis ma tunnen, et olen teatris täiesti teistsugune inimene – palju arenenum. Aga kui kevadeks saab teatrihooaeg läbi, igatsen ma karti juba nii väga."

Vanaema igatsus

Kolleeg Kersti Kreismannist tuli saates veelgi, sest ta olevat väga Metsaviiri vanaema moodi.

"Ta oli väga soe ja hea inimene. Ja kui ma vaatan Kerstit, siis ta meenutab mulle väga mu vanaema. Ja siis ma mõtlen, et on väga palju asju, mida ma tahaksin vanaemale öelda, küsida ja rääkida."

Metsaviir meenutas nukralt vanaema lahkumist ja seda, et vanemad ei lubanud tal haiglasse hüvasti jätma minna. "Ju ta polnud väikese lapse jaoks sobivas seisus, aga ma oleksin väga tahtnud minna."

Nüüdseks on Metsaviir sellega rahu teinud. Ta jagas lugu kalmistult, kus märkas üht noort kaske: "Ütlesin vanaemale, et ma ei saanud sinuga hüvasti jätta, aga ma teen seda nüüd – ja see väike kask hakkas õõtsuma, kuigi oli tuulevaikne. Sain aru, et ta lubab hüvasti jätta."

"Käbi ei kuku..." on Vikerraadio eetris pühapäeviti kell 10.10. Saatejuht on Sten Teppan.