Jegor, milline on sinu jaoks Eurovisiooni maailm ja kuidas saad sa Liverpoolis toimuvale lauluvõistlusele kaasa elada?

Ma tegelikult elan niimoodi kaasa, et valmistan ette neid laule, mis tulevad otsesaatesse. Ma veel täna päeva jooksul harjutan neid.

Kuidas selline ettevalmistus käib? Kui palju võtab ühe võistluslaulu viipekeelde tõlkimine aega ja energiat?

Ma saan laulud, mida ma tõlkima pean, mitu nädalat varem kätte. Seejärel hakkan erinevate laulude tausta uurima, mida nad oma lauluga öelda tahavad ja mis mõte neil on. Pean koostöös relee tõlgiga neid arutama ja harjutama ja siis hakkangi lõppkokkuvõttes laule iseseisvalt harjutama.

Kuidas Jegor muusikast aru saab või seda mõistab? Tema maailm on ju teistsugune kui meil.

Minu jaoks on see kõik visuaalne ja meie jaoks on oluline miimika ja rütm – selle kaudu ma tajun muusikat. Ja tegelikult ei ole mul pärast probleemi n-ö viipekeelsed sõnad sinna juurde panna. Ma olen viipekeelses maailmas ja ma pean sedasi tegema.

Mina juhtusin nägema soomlaste eurolaulu viipekeelset tõlget ja tunnistan ausalt, et see tõlge avaldas mulle muljet. Jegor, sa olid nii muusika sees ja kõik tuli nii hästi välja, et tahaksin öelda — vabandan väljenduse pärast —, et pettis täiesti ära.

Sedasi võib juhtuda küll. Mulle väga meeldib viipekeelset tõlget teha. Ennekõike on minu eesmärk see, et saaksin nii kuuljatele kui ka kurtidele näidata seda, kuidas need laulud viipekeeles välja näevad.

See on kahtlemata atraktiivne. Kas sellist tõlketööd tehes tekivad sul ka oma lemmikud? Või täpsemalt küsides: kas helide maailmast eemal olles on sul võimalik tajuda ka ühe või teise laulu paremust?

Muidugi on – mul on kindlasti omad lemmikud. Näiteks Soome laul, sest see on väga lõbus. Mulle meeldivad lõbusad asjad ja mulle meeldib head tuju väljendada.

Kas sul on mõni lemmik soomlaste kõrval veel?

Horvaatia laul, sest selle stiil on natuke teistsugune, pisut isegi totakas. Kokkuvõttes on seda väga huvitav väljendada.

Mis on teleekraanil viiplemise puhul olnud sinu jaoks kõige keerulisem? Kuidas sa kompromissi leiad juhul, kui sa pead väljendama midagi, mida ei ole võimalik n-ö otse tõlkida?

Mõne sõna puhul ei pruugi olla viipekeelset väljendit, tuleb tõesti pisut pikemalt mõelda. Hästi oluline on just tõlkele eelnev töö ja harjutamine selleks, et kõik läheks sellises rütmis, nagu kuulajad laulu kuulevad. Rütmi tajumine on oluline, kuid mina ei kuule ju seda üldse. Siin tuleb mulle appi teine viipekeele tõlk, kes seisab kaamera kõrval ja näitab mulle laulu rütmi. Nii saan tõlkele õige rütmi anda ja kõik näeb välja nii, nagu kuulajad kuulevad.

Kuuljatel on lihtne, nad teevad lihtsalt televiisori lahti, kuulevad ja näevad. See kõik tekitab emotsioone ja on meie jaoks tavapärane. Kui oluline on aga vaegkuuljatele Eurovisioonist osa saamine?

Minu meelest on väga oluline teada, et oleme osa ühiskonnast ja saame laiemalt aimu sellest, mis kuuljate maailmas toimub. Oluline on näidata, et ka vaegkuulja saab kogeda kuuljale mõistetavaid emotsioone.

Kuidas sulle tundub, kas vaegkuuljad jäävad ühiskonnas väga tihti kõrvalossa?

Ma ei oska seda öelda, sest ma olen kogu oma elu elanud kurtide hulgas ja olen väga tihedalt kurtide kogukonnaga seotud. Kuid mulle meeldib nüüd kuuljatega koostöö tehes ka see maailm ja ma sooviksin olla rohkem kursis kuuljate ja kuuldava maailmaga.

Lõpetuseks: neil päevil oled sa tihedalt seotud Eurovisiooni lauluvõistlusega. Kuid milline on su argipäev ja igapäevaelu?

Ma õpin hetkel gümnaasiumis – tegelengi peamiselt õppimisega, kuid aeg-ajalt teen tööampse. Mul on ka sõbrad, kellega palju koos aega veedan.

Millised on sinu tulevikuplaanid?

Päris täpselt ei oska ma seda öelda. Meediatöö pakub huvi ja sellega tahaksin tegeleda. Lisaks tegutsen aktiivselt Eesti kurtide noorteorganisatsioonis ja soovin kindlasti ka selles vallas rohkemat teha.

Jutust käis läbi sõna "tööamps". Kuidas sa seda sõna tõlgid?

Viiplen seda umbes nii, nagu väljendit "ajutine töö".

Nii nagu kuuljate puhul, uueneb ka meie sõnavara ehk viipevara pidevalt – pidevalt tuleb mõni uus sõna juurde.