Teisipäeva hommikul tervitasid Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia Vabaduse väljakul sinna kogunenud rahvast ja asetasid pärja Vabadussõja võidusamba jalamile.

Seejärel sõideti koos Alar ja Sirje Karisega Kadriorgu, kus kuningapaar istutas Kadrioru parki tamme.

Pärastlõunal toimus Niguliste kirikus Rootsi kuninga ja kuninganna auks muusikalise kingitusena pidulik kontsert. 

Samuti külastasid Rootsi kuningas ja kuninganna koos Eesti presidendipaariga kommunismiohvrite memoriaali Maarjamäel ning süütasid seal mälestusküünlad.

Carl XVI Gustaf koos kuninganna Silviaga on Eestis neljapäevani.

Reedel kell 20.30 on ETV eetris külaskäiku kokkuvõttev saade "Rootsi kuningas Karl XVI Gustav ja kuninganna Silvia visiit Eestisse".

Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi kõne riigiõhtusöögil

Kuninganna ja mina oleme väga rõõmsad Eestisse jõudmise üle ja hindame kõrgelt meile täna osaks saanud sooja vastuvõttu. Soovin ühtlasi teid tänada teie sõbralike sõnade eest, härra president.

Meenutame rõõmuga meie varasemaid külaskäike Eestisse, eriti 1992. aasta riigivisiiti. Minu jaoks oli suur elamus külastada vaba Eestit esimese Rootsi kuningana pärast mu vanavanaisa Gustav V.

Olite siis hiljaaegu oma vabaduse tagasi võitnud ja nii teie riigi kui ka teie kodanike ees seisid suured väljakutsed. Eelkõige jättis meile kustumatu mulje see tohutu entusiasm ja kindel usk tulevikku, mida siin kohtasime ja mis on siiani meeles. Olete sellest ajast saadik läbi teinud imetlusväärse teekonna. Nüüdseks on Eestist saanud lugupeetud riik Euroopas.

Meie riikidel on palju ühist: oleme naabrid, meil on tugevad ajaloolised sidemed ja me jagame paljuski ühiseid väärtushinnanguid. Seda kinnitab asjaolu, et Rootsi oli esimene riik, mis avas Tallinnas suursaatkonna, ning 2021. aastal tähistasime diplomaatiliste suhete taastamise 30. aastapäeva.

Seepärast oleme koos kuningannaga väga rõõmsad taas Eestit külastades. Meie sõprussidemed on arenenud ja koosnevad nüüd suurest kontaktide võrgustikust – nii äritegevuses kui majanduses, nii kultuuris kui teaduses. Praegustel keerulistel aegadel on tähtsam kui kunagi varem kindlustada meie lähedast ja ainulaadset suhet.

Möödunud aasta 24. veebruaril muutus olukord Euroopas drastiliselt Venemaa Ukraina-vastase agressiooni tõttu. See sõda on põhjustanud paljudele inimestele suuri kannatusi ja palju valu. Ukrainas tehtud ohverdused on tohutud ja kogu Euroopa julgeolekuolukord on muutunud. Eesti on andnud märgatava panuse, et kindlustada jõuline ja ühtne toetus Ukrainale. Teie pingutused on muljetavaldavad.

Soovin nimetada paari mälestusväärset hetke meie visiidi esimesest päevast, mis ilmestavad teie riigi väsimatut ja inspireerivat võitlust iseseisvuse ja vabaduse eest.

Pidulikul ja liigutaval tseremoonial Vabaduse väljakul olime mõtetes teie julgete kaasmaalastega, kes andsid oma elu vabadussõjas enne iseseisvuse väljakuulutamist 1918. aastal.

Okupatsiooni ajaks saadeti teie riigikogu laiali, aga alates 1992. aastast on käinud parlamentaarne töö selles hoones, mida täna külastasime. Riigikogu külastus meenutas meile, kui tähtis oli teie teine võitlus demokraatia ja iseseisvuse eest, mille võitsite 1991. Teie võit okupatsiooni üle inspireerib meid kõiki mitte iialgi alla andma, ükskõik kui pikk ja raske see võitlus ka ei oleks.

Eestil ja Rootsil on juba pikka aega hästi toimiv ja lähedane kaitse- ja julgeolekupoliitiline koostöö. Ühiselt hoiame au sees head Läänemere maade koostööd. Aga ka küberkaitse on nii Eesti kui ka Rootsi jaoks ilmselgelt olulise tähtsusega, sest meie riigid kuuluvad maailmas enim digiteeritute hulka. Nüüd, mil Rootsi on astunud olulise sammu ja taotleb NATO liikmesriigi staatust, on ootused kõrged, et koostöö veelgi süveneks.

Hea koostöö on meil ka paljudes muudes valdkondades. Äritegevus ja investeeringud, millest on vastastikku kasu mõlemal riigil, on suuremahulised. Koos võime anda hoogu ka rohepöördele ja pikaajalise säästva arengu seisukohast tähtsatele teemadele. Olen seetõttu väga rõõmus, et neile valdkondadele pööratakse riigivisiidi ajal tähelepanu, ning et ehitame uusi loovat koostööd toetavaid sildu.

Rootsi ja Eesti akadeemilised sidemed seisavad soliidsel ajaloolisel vundamendil. Ootame seetõttu koos kuningannaga väga külaskäiku Tartusse ja sealsesse ülikooli, mille asutas Gustav II Adolf aastal 1632. Mõnda aega oli see vanuse poolest Rootsi teine ülikool Uppsala järel.

Kuninganna ja mina ootame innukalt ja lootusrikkalt järgnevate päevade programmi siin Eestis. Arutamist on palju, nii võimaluste kui väljakutsete üle, ning loodame, et meie visiit aitab kaasa meie riikide ja rahvaste vaheliste sidemete veelgi tugevamaks ehitamisele.

Härra president ja proua Karis, teie riigi ja teie rahva auks, soovides kõike head tulevikuks, tõstan nüüd tervituseks klaasi!

President Alar Karise kõne riigiõhtusöögil

Teie riigivisiit, lähedase sõbra oodatud külaskäik, millele Eesti elab kaasa rõõmsalt ja avatud südamega, on taas oluline teetähis Eesti-Rootsi suhete pikal ajateljel. On tähelepanuväärne, et sel juubeliaastal, mil möödub Teie troonile asumisest pool sajandit, tulete riigivisiidile just Eestisse.

Teie esimene riigivisiit Eestisse, kolm aastakümmet tagasi, mida siiski paljud veel kirkalt mäletavad, kandis erilist tähendust, sest vaid mõned kuud pärast iseseisvuse taastamist näitas teie tulek, et Eesti on tõesti uuesti vaba riik.

Kolme aastakümnega on Eestis üles kasvanud uus põlvkond. Põlvkond, kellele vabadus ja sellest tulenevad võimalused on normaalne elu, sest teistsugust maailma nad õnneks ei tunne.

Rääkides noortest, jõuame loomulikult hariduseni, mis seob meid lisaks ajaloole, geograafiale ja majandusele. Eestit ja Rootsit ühendava hariduse ühe sambana kõrgub muidugi kuningas Gustav II Adolfi korraldusel 1632. aastal asutatud Tartu Ülikooli eelkäija Academia Gustaviana. Kuid mis võib olla veelgi olulisem, Rootsi Kuningriigi eestkostel loodi Eestis esimesed talurahvakoolid, algatus, mille üheks tulemuseks on see, et 19. sajandi lõpuks oskasid pea kõik eestlased kirjasõna. Johannes Rudbeckiuse mõtteseeme langes heale pinnasele. 

Meie praeguse aja hariduskoostöö siht on Eesti ja Rootsi vahel innovatsiooni, teaduse ja majanduse edendamine. Ka minu hiljutine visiit Rootsi koos Eesti ettevõtjate ja ülikoolide rektoritega lähtus soovist tihendada naabrite teadus- ja majanduskoostööd.

Kahe ülikooli endise rektorina olen veendunud, et rahvusvahelise teaduskoostöö arendamine on võti, mis avab ukse tippteadmisteni ja tipptehnoloogiateni, milleni üksi keegi ei ulatu. Paljud nüüdisaja teaduse uurimismeetodid on kättesaadavad vaid siis, kui riigid neisse ühiselt panustavad, jagavad oma võimalusi ja teadmisi. Vaid nii saame tõsta – igaüks enda ja ühiselt Põhjala-Balti piirkonna – teaduse ja majanduse konkurentsivõimet.

Meil on tugev eeldus olla uute ideede ja digitaalse innovatsiooni eestvedajad, edendades näiteks inimestele vajalikke piiriüleseid e-lahendusi ja olles kübervastupidavuses kõige turvalisem piirkond.

Suur osa Eesti nüüdsest majandusest ja rahandusest toetub Rootsi kogemusele, sest Eesti iseseisvuse taastamise järel alanud majanduskoostöö kujundas meie ettevõtluse nägu. See on vastutustundliku ja kestliku ettevõtluse nägu. Ja ärme unusta sedagi, et tänavu juulis möödub 100 aastat Eesti-Rootsi ajutise kaubalepingu sõlmimisest.

Loodan, et meie majandussuhetele annab uut hoogu ka Teid visiidil saatva esindusliku äridelegatsiooni koostöö Eesti partneritega. Rootsi on nii Eesti suurimate välisinvestorite kui ka eksporditurgude seas. Kui Rootsil läheb hästi, läheb ka Eestil hästi.

Jaanuaris 1991 ütles Rootsi välisminister Balti riikidele vabadust nõudnud kõnekoosolekul Stockholmi Norrmalmstorgil, et "Balti asi on ka Rootsi asi". Nüüd saame meie öelda, et Rootsi asi on ka Balti asi. Ma räägin Eestist ja Rootsist kui loodetavasti peatsetest liitlastest NATO-s. Eesti teeb omalt poolt kõik selleks, et Rootsist saaks alliansi liige. Teie väärite seda ja meie – Euroopa - julgeolek vajab seda.

Kui veel tosin aastat tagasi saime Eesti presidendi riigivisiidil Rootsis, kus mul oli au osaleda, kinnitada, et Läänemere ida- ja läänekaldalt vaadatuna elame ajaloo kõige turvalisemal ja rahumeelsemal ajal, siis nüüd on see kõik muutunud. Venemaa imperialism ja koloniaalambitsioonid, jõhker agressioon demokraatliku, rahumeelse ja suveräänse Ukraina vastu on kõige tõsisem oht ülemaailmsele rahule ja julgeolekule alates Teise maailmasõja lõpust. Selles olukorras on loogiline, et Rootsi otsustas liituda NATO-ga.

Paljud meie 1990. aastate alguse ohvitserid ja sõdurid mäletavad neutraalsest Rootsist abina saadud suuski, sõjaväe jalgrattaid ja hallist kalevist sooje vormiriideid. Relvastus tuli hiljem. On lootus, et peatselt hakkavad Eesti ja Rootsi kaitseväed koostama meie ühiseid kaitseplaane. Läänemeri on muutumas NATO sisemereks.

Parim viis tagada meie riikide ja rahvaste julgeolek on igakülgne koostöö. Tuginedes ühisele ajaloolõimele ja tänastele tihedatele suhetele saavad Rootsi ja Eesti olla sellise koostöö eeskujuks. Partneritena Euroopa Liidus ja loodetavasti juba varsti ka liitlastena NATO-s. Et kaitsta, toetada ja tugevdada rahvusvahelisele õigusele toetuvat maailma, demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid ja vabadusi.

Sama järjekindlalt nagu Rootsi vedas peaminister Carl Bildti juhtimisel Vene vägede lahkumist Eestist, peame meie praegu toetama vabaduse eest võitlevat Ukrainat. Ainult nii saab seada piiri Venemaa imperialistlikule sõjale ja jõhkrale rahvusvahelise õiguse rikkumisele ning sõjasüüdlased vastutusele võtta.

Me ei tohi lõpetada hoolimist ega leppida kurjusega, mis muudaks meid ükskõikseks. Nii nagu ei jäänud ükskõikseks teie rahvas, võttes vastu eestlastest sõjapõgenikke Teise maailmasõja päevil.

Suhteid ja lähedust hoiavad eelkõige meie inimesed. Meenutan, et pea saja aasta eest asutasid Stockholmis 29 väljapaistvat Rootsi riigi- ja seltskonnategelast Rootsi-Eesti ühingu, mille esimeseks auliikmeks nõustus hakkama Rootsi kroonprints Gustaf Adolf.

Sellistele inimeste vahelistele suhetele, igapäevasele huvile ja läbikäimisele toetub Eesti ja Rootsi koostöö ka täna.

Lubage tõsta toost Teie Majesteedi ja kuninganna Silvia terviseks ning hüüda Eesti kombe kohaselt kolmekordne "Elagu!" Eesti ja Rootsi ainulaadsete sidemete jätkumisele. Elagu! Elagu! Elagu!