Psühholoog nentis, et kuigi eestlaste vaimne tervis on aastatega hullemaks läinud, otsitakse siiski abi üha rohkem. Talihärma sõnul on tugeva jälje inimeste vaimsele tervisele jätnud möödunud aastal Ukrainas alanud täiemahuline sõda ja enne seda ühiskonda väisanud koroonakriis.

"Eriti just Ukraina sõda tõi rohkem inimesi minu kabinetti. Perekeskis arutatigi, kuidas lapsed ja naine saata välismaal elava sugulase või sõprade juurde ja kuidas Eesti mehed jäävad Eesti riiki kaitsma. Kõik see on tõstnud inimeste hirmutunnet," sõnas ta.

Talihärm nentis, et see, et mehed psühholoogi juurde abi otsima lähevad, on Eestis veel pigem tabu. "Eesti inimene otsib abi siis, kui on piltlikult öeldes vaja tuld kustutama hakata ehk tervisenäitajad on päris paigast ära," sõnas ta ja viitas, et tihti jõutakse arsti juurde siis, kui depressioon on nii sügav, et inimene ei saa enam voodist välja, või ärevus on kasvanud nii suureks, et see takistab töö tegemist.

Psühholoogi juurde tasub Talihärma sõnul pöörduda juba siis, kui enesetunne hakkab ütlema, et ta ei saa enam hakkama, ning on tekkinud näiteks kõrgenenud ärevus, püsivalt alanenud meeleolu, unehäired ja söögiisu muutused.

Siiski rõhutas ta, et vaimse tervise seisukohalt on väga oluline, et inimese baasvajadused oleks tagatud. Selleks tuleb jälgida, et unetundi arv küündib kaheksani, laual on tasakaalustatud toit ja puhas vesi, end liigutatakse piisavalt ja suheldakse endale tähtsate inimestega.

Üks koht, kus saab teha enesemonitooringut, mille abil hinnata, mis seisus vaimne tervis on, on Peaasja kodulehekülg. "Kui test osutub seal väga punaseks, tuleb abi otsida. Kõigepealt ennast aidata ja siis väljastpoolt abi otsida," rõhutas Talihärm.

Talihärm tõdes, et hetkel on Eestis olukord selline, et perearsti saatekirjaga on raske kliinilise psühholoogi juurde aega saada, sest vabu aegu lihtsalt ei ole.

"Väga tahaks, et see ei oleks niimoodi. Need tasuta abi võimalused on ka ikkagi jätkuvalt kättesaadavad, aga tuleb tunnistada, et hinnastamine psühholoogi teenusele on jäänud ajale jalgu ja kliinikutel on mõistlikum maksejõulisemat klienti teenindada kui mitte," selgitas ta.

Küll aga on Talihärma sõnul internetist võimalik leida erinevate kriisiliinide tasuta numbreid, mis on kasutuses ööpäevaringselt.

Talihärm tõdes, et kuigi eestlaste vaimne tervis on aastatega halvemaks läinud, ei ole Eestis piisavalt psühholooge. "Eriti koroonaaeg ja Ukraina sõda tõid vaimse tervise teemad esiplaanile ja psühholoogidest jääb vajaka," nentis ta.

Selleks, et Eesti inimeste vaimne tervis paremaks muutuks, on vaja Talihärma sõnul ühiskondlikku teadlikkust tõsta. "Et me normaliseerime seda, et psühholoogi juures käimine ja vaimse tervise abi otsimine on mõistlik ja arukas otsus."