Bändi akordionist Artur Linnus tõdes, et 2003. aastal, kui Zetod kokku said, ei osanud ta arvata, et bänd ka 20 aastat hiljem aktiivselt tegutseb. "Ma mõtlesin nädal korra," naeris ta. "Ma elasin päev korraga," lisas Jalmar Vabarna, kes mängib Zetodes kitarri, karmoškat ja cabasa't.

Vabarna selgitas, et algtõuge bändi teha tuli sellest, et kuna Kihnus olid juba noormehed, kes bändi tegid, oli Setomaale ka oma bändipoisse vaja. Bändi esimene juhendaja ja asutaja oli Kristjan Priks, kes oli ka ansambli Vägilaste juhendaja. Vabarna meenutas, et kui Priks küsis, millist muusikat Setomaa poisid teha tahavad, siis ta vastas, et nad tahavad olla nagu Vägilased, aga rokimad või pungimad.

Küll aga ei olnud Zetod bändi esimene nimevalik. Vabarna rääkis, et kui neile pakuti, et ansambli nimi võiks olla Seto Poisid, mõjus see liiga igavana, mistõttu arvas tema, et bänd võiks kanda nime Zetonaator. Lisaks sellele pakuti noormeestele, et nad võiksid oma bändi nimeks panna hoopis Prisked Konid. "Küll oleks hea nimi ühele toredale Seto poisebändile," naeris Vabarna.

Lõpuks sai ansambli nimeks hoopis Zetod. Vabarna selgitas, et S-täht asendati Z-tähega seetõttu, et ansambel noori rohkem kõnetaks. "Me oleme alati rõhunud seda, et me suuname Seto kultuuri noortele – me oleme ise noored ja me tahame, et noortele meeldiks Seto laul ja kõik see värk. Z-tähe panime sisse ikka sellepärast, et see on äkilisem."

Ansambli basskitarrist Jaanus Viskar tõdes, et esialgu oli Zetode muusika kohalikule kogukonnale harjumatu ja kardeti, et noormehed hakkavad traditsioone lörtsima. "Keegi ei näinud pikemat visiooni," nentis ta. "Aga nad eksisid!" märkis ta.

Saade "Hommik Anuga" on ETV eetris pühapäeval kell 10.