"Need tulid välja otsingute käigus. Me käisime koos klubiga Kameraad ja Vironia otsimas Rakvere lahingupaika. See Rakvere lahing toimus 1268. Lahingupaika ei leidnud, aga see-eest tuli peaaegu kolm peitleidu, mida võib nimetada ka aardeks," rääkis "Ringvaates" arheoloog Ain Mäesalu.

Kokku tuli välja 23 kaussi, millest kaheksa on kaunistatud. Kausid on vasest või pronksist, veel konserveerimata ja nende metallikoostis on määramata.

Tegemist on 800 aastat vanade kaussidega ja analoogseid kausse on ka varem ja mujalt maailmast leitud nii Lääne- kui ka Põhja-Euroopast. Nende kõige suurem leiupaik ongi Virumaa, märkis Mäesalu.

"Virumaalt on varem leitud kusagil 200 kaussi, aga arheoloogide käsutusse on neist jõudnud ainult 59 ja see on kogu Eesti kohta. Nüüd tulid tegelikult 23 juurde, nii et see on üllatav."

Osa kausside peitleide on tulnud välja koos müntidega ja koos ehetega, mida on võimalik palju täpsemalt dateerida ja neid on võimalik isegi aastatäpsusega dateerida. "Peale selle on muidugi mujalt, teistelt maadelt leitud ka leide, mida saab täpselt dateerida."

Miks nad nii hästi on säilinud? "See on olnud lihtsalt hea pinnas. "Nad on olnud üksteise sees, nad olid kahes hunnikus ja on meie jaoks ka hämmastavalt hästi säilinud," tõdes Mäesalu.