Alo Kõrve meenutas "Apteeker Melchiori" võtteid: pärast ikka jalad värisesid
Esmaspäeval esilinastus Elmo Nüganeni lavastud "Apteeker Melchiori" filmitriloogia viimane osa alapealkirjaga "Timuka tütar". "Ringvaates" käisid kolmanda filmi telgitagustest rääkimas Else Veckinhuseni osatäitja Hele Kõrve ja Wentzel Dorni kehastanud Alo Kõrve.
Kuna kõik kolm "Apteeker Melchiori" filmi võeti üles sama võtteperioodi ajal, kaasnes selle kõigega Alo sõnul paras annus segadust. "Kuna minu tegelasel on igas osas erinev kostüüm, siis ma sain vähemasti aru, mis film on," rõõmustas ta.
"Mina nägin seda ka kõrvalt, kuidas Alo ikkagi päris palju pabistas, sest tegelikult ei ole sellist koomilist tegelast siiski väga lihtne teha, et ta usutavalt mõjuks. Seal võib olla oht üle mängida," rääkis Hele ning lisas, et kuna Alo ja triloogia režissöör Elmo Nüganen on varem ka koostööd teinud, aitas nendevaheline usaldus asjadele kaasa.
Alo tõi välja, et üheks suureks katsumuseks osutus rolli tarbeks juuksepikenduste paigaldamine – see võttis näitleja sõnul aega umbes üheksa tundi. "See oli minu jaoks maailmalõpueelne kogemus," tõdes ta.
Kui Alo on filmisõpradele tuttav juba kahest esimesest "Apteeker Melchiori" osast, siis Hele astub esimest korda ekraanile alles kolmandas osas. Oma tegelase kohta avaldas Hele nii palju, et ta on seotud lastega.
Näitleja nentis, et lastega töötamine nõuab nii mõnelgi korral ka parajat nutikust, sest just esimesel võttepäeval, kus tema partneriks pidi olema umbes 1,5-aastane laps, oli väike kolleeg tujust täitsa ära. Kuna poisil oli ka kaksikvend võtetel kaasas, otsustati grimmitoas lapsed ära vahetada. "Režissöör ega keegi ei teadnud, me panime tema riided hoopis vennale selga ja võtsime venna," meenutas ta.
Kui Helel oli probleeme lapsega, siis Alo pistis rinda hoopis hobusega. "Mul oli seal üks vägev täkk, kellega ma pidin ratsutama. Ma hüppasin talle peale – ja minu tegelasel on seal mõõk ja nuga ja värgid – ja nii kui ma talle selga hüppasin, käis see mõõk talle lataki vastu külge ja siis ta näitas, mida ta võib. Õnneks oli see mees, kes hobusega tegeles, seal juures ja hoidis teda kinni. Maha ta mind ei visanud, aga pärast jalad värisesid päris palju," kirjeldas ta.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Ringvaade"