"Terve kuu vältel päiksetõusust päikseloojanguni ei söö ja joo me midagi," tutvutsas Yildrim, kuidas moslemid ramadaani tähistavad. "Kui päike loojub, on jälle pidu," muigas ta, et siis hakatakse koos perega kõike head ja paremat sööma ja jooma.

"Mõned inimesed hakkavad isegi "ramadaani" sõna kuuldes juba kartma, et mis see on ja kas moslemid on Eestis ka," naeris ta, lisades, et tegelikult on võimalik erinevatel rahvustel teineteisega hästi läbi saada. Ka Yildrimi perel on eestlastest sõpru, kes nendega koos ramadaani tähistavad ning perekond nentis, et samuti meeldib neile kohalikke Eesti pühasid tähistada.

Ramadaan liigub sõltuvalt kuu tsüklitest igal aastal kalendris ettepoole. Nii pidi Yildrimi perekond pidama ramadaani Eestisse naastes kesksuvel. "Alguses ma mõtlesin, et sellega ma ei harju," kommenteeris ta tunnet, kui pidi 19 tundi järjest paastuma. "Kolm päeva oli raske, aga peale seda juba harjusin."

Lapsed Yildrimi peres aga ei paastu. Oluline on ka see, et ramadaani pidamine oleks inimese enda valik. Perekond põgenes Eestisse poliitilistel põhjustel neli aastat tagasi ning nad kinnitasid, et mõistavad nüüd ramadaani pidamise tähtsust veel paremini.

"Võin öleda, et olen haritud inimene," ütles Yildrim, kes õppis õpetajaks. "Aga ma ei saanud enne aru, kui raske on pagulane olla," rääkis ta, viidates sellele, et Türgis on palju süürlastest pagulasi, keda ta enne nii hästi ei mõistnud.