Downi sündroomi päeval hoolitsesid Tallinna kohvikus külastajate eest erilised teenindajad
Teisipäeval tähistab kogu maailm Downi sündroomi päeva. Selle päeva puhul teenindasid külastajaid kohvikus Must Puudel Keira, Kaarel ja Paula, kes kõik sündinud sama sündroomiga ja kuigi levinud tõekspidamise järgi ei tohiks nad sellise ettevõtmisega hakkama saada, tõestasid nad vastupidist.
Toimetuleku õppekava ja waldorfpedagoogika alusel õppivatele erivajadustega õpilastele loodud Hilariuse erakooli klassikaaslased ei ole erilised mitte ainult oma puuduste, vaid ka tugevustega.
Paula osales eelmise aasta mais eriolümpiamängudel Maltal ja sai kuldmedali 25 m vabaltujumises. Kaarel võitis oma divisjonis Eesti eriolümpia korraldatud rattavõistlused ja läheb sel suvel Berliini eriolümpia maailmamängudele Eestit esindama. Keira sai mitmeid säravaid medaleid läinud sügisel Portugalis toimunud Downi sündroomiga ujujate maailmameistrivõistlusel. Lisaks püstitas ta 25 rinnuliujumises uue juunioride maailmarekordi.
Seega sõltuvalt nende noorte võimed võimaluste andmisest. Tegelikult ei taha ükski neist erikohtlemist ega kaastunnet, vaid olla teistega võrdne. Mujal maailmas pole töötavad Downid nii suur haruldus. Musta Puudli omanik Margit Udikas-Susi ütles, et on täiesti hämmingus, kuidas nad katsepäeval hakkama on saanud.
"Nad on kolmekesti väga erinevad – mõni on ekstravertsem, mõni introvertsem. On saanud neid erinevatel töödel rakendada. Kõik on väga tublid, kõigega saavad hakkama."
Keira ema Marge Kato tunnistas, et arvas alguses, et neid peab ehk rohkem toetama. "Aga nad tulid, nad kuulasid ja nad hakkasid kohe tegutsema ja minu silmis on nad juba rohkem teinud kui me ootasime. /---/ Mulle tundub, et nad esmaspäeva hommikul kooli minna ei tahagi, nad tahaksid tõenäoliselt esmaspäeval siia tööle tulla."
Ta ütles, et kui Downi sündroomiga noori julgustada ja motiveerida, siis on nad suutelised väga paljuks.
Kaarli ema Iiri Hermaküla tunnistas, et see on ühtviisi oluline nii lapsele kui emale. "See on ka asi, millega ema võitleb läbi nende aastate, et see laps ei oleks abitu ja koorem ühiskonnale, vaid et tal on oma koht ja teeb midagi ning ta toob kellelegi rõõmu. See tõstab ka tema eneseteadlikkust, et ta sai midagi teha. Midagi head ja vajalikku. See mõjub talle nii hästi."
Kui Eesti tööandjad võtaksid natuke aega, et neid treenida ja välja õpetada, siis nad saavad maailma kõige ustavama ja kuulekama töökaadri, lisas Hermaküla.
Toimetaja: Merit Maarits, intervjueeris Christel Karits
Allikas: "Ringvaade"