"Me ei saa seda kinni hoida. Keel muutub – see on normaalne protsess," kommenteeris Heinsar viimastel päevadel kõmu tekitanud sõna "liiderlik", mille õigekeelsussõnaraamatu ja kõnekeelne tähendus on hakanud üksteisest erinema. Sõnaraamatus kirjeldab "liiderlik" n-ö lõdva püksikummiga isikut, kuid tänapäeva kõnekeeles kirjeldatakse selle sõnaga heade juhiomadustega isikut.

"Kui me mõtleme filmiklassika peale, siis "Viimses reliikvias" ütles üks tegelane teise kohta, et te olete pätid, kaabakad, lurjused, liiderdajad," tõi Heinsar näite, kuidas sõna "liiderlik" negatiivses kontekstis kasutatud on.

Järgmine sõna, mille tähendus ajas on muutunud, on sõna "osavõtlik", mis tänapäeva kõnekeeles viitab justkui inimesele, kes tegevustest aktiivselt osa võtab. Sõnaraamatu tähendus viitab aga hoopis empaatilisusele.

Heinsar tõi järgmiseks näiteks, et sõna "ikaldus" tähendas kunagi igasugust õnnetust ja kehvasid olusid, kuid nüüd on see muutunud spetsiifilisemaks ning tähendab viljaikaldust.

Keeletoimetaja tutvustas ka, et umbes 100 aastat tagasi sooviti sõnast "küpsis" teha alternatiiv sõnale "praad", kuid seda ei võetud laiemalt kasutusele.

"Seda juhtub päris tihti, et üldkeel hakkab sõna laiemalt kasutama," jätkas Heinsar, viidates näiteks sõnale "häire", mis on tulnud soome keelest ning mis algselt tähendas mingisugust tervisehäiret, kuid nüüd on sõna kasutuses ka märguandena hädaohu puhul.

Mõne sõna tähendus on ajas muutunud positiivsest negatiivseks või vastupidi, üks selline sõna on "nilbe", mis algselt tähendas libedat ilmaolustikku, kuid nüüd on võtnud sootuks uue tähenduse, viidates siivutule käitumisviisile.

"Me peame üldkeelt hoidma – üldkeele mõte on see, et see oleks üldarusaadav. Kui see läheb liiga laperdama ühele või teisele poole, siis see ei ole hea," sõnas Heinsar lõpetuseks. "Me peame natuke jälgima seda, et me ei läheks liiga suure hooga muudatuste teed."