Oder nentis, et mürgistusteabekeskuseni jõuab teateid mürgiste taimede söömisest päris tihti, kuid haiglasse tuleb edasi pöörduda väga vähestel juhtudel. "Ligi 4000 inimest on 15 aasta jooksul mürgistusliinile helistanud ning haiglasse on jõudnud vähem kui 150 inimest," tõi ta välja.

Oder rääkis, et mürgistusliini jaoks algab kevad teadetega lastest, kes on üritanud kevadet maitsta. "Esimesed lumikellukeste lehed lendavad kõigepealt suhu," märkis ta ning lisas, et suuremat ohtu need endas siiski kujuta. 

Samuti kaunistavad mitmed mürgised taimed tuhandete eestlaste kodusid. Suurimaks ohuks võivad mürgitaimed olla just lastele ja lemmikloomadele, kes pahaaimamatult neid süüa proovivad.

Oder selgitas, et lapsel, kes on mõnd mürgist taime maitsnud, lähevad huuled paiste ja sülg hakkab voolama. Kui kõik märgid viitavad sellele, et laps on taime maitsmas käinud, tuleks esimese asjana talle suhu vaadata ja alles jäänud taimeosad sealt välja loputada. Kui laps on alla kaheaastane ja ei oska suud loputada, piisab sellest, kui vanem teeb rätiku märjaks ja tõmbab sellega lapse suu puhtaks.

"Väikesel lapsel on need hingetorud ka väikesed, mistõttu võib väga kergesti tekkida olukord, kus laps ei saagi hingata," nentis ta ning selgitas, et sel juhul leiab abi külmkapist, sest jahedad joogid ja ka jäätis aitavad turset vältida ja vajadusel alandada.

Siiski ei põhjusta mürgised taimed kaebuseid vaid juhul, kui neid sisse süüakse. Näiteks võivad ärritusi tekitada taimede kärpimisel või ümberistutamisel naha peale läinud taimemahlad. Sel juhul tuleb nahk külma veega puhtaks pesta ning kompressiga jahutada.

"Kui taimemahl saab välja ja puutub nahaga – eriti limaskestaga – kokku, siis on päris kindlasti turset oodata," lausus Oder.