Unearst Heisl Vaher, sõnas, et unele keskenduv näitus teda väga palju ei üllatanud. "Unest on läbi aegade väga palju räägitud ja seda tehakse ka edaspidi, kuna midagi, mis on meie jaoks mõneti arusaamatu, on see, mille ümber me tahame luua müütilisust ja pikemat juttu," rääkis ta.

"Ma olen täiesti nõus sinuga," märkis Eesti Tervisemuuseumi teadur-kuraator Anna Rinaldo. "See on ikkagi midagi müstilist, mida me ei oska lõpuni lahti seletada. See on see, mis tekitab selle põnevuse selle teema juures."

Vaher selgitas, et und mõjutab suures osas see, mida on eelneval õhtul tehtud ja mõeldud.

Pühapäevases hommikusaates oli külas ka Aivar Mäe, kes rääkis, et tema magab keskmiselt neli-viis tundi.

"See tundub meile uskumatult vähe, aga me kõik teame Aivar Mäed, tema aktiivsust ja võimekust kohal olla. On inimesi, kes vajavadki vähem kui teised – nad elavad ärkveloleku mõistes kauem ja kasutavad rohkem aega. See on nende privileeg," kommenteeris Vaher.

Rinaldo rääkis, et unenägudest näituse tegemise on selles osas lihtne, et kampaania jooksul on talle inimesed väga palju jutte oma unenägudest saatnud. "Mul oli mingi hetk selline tunne, et ma pean eraldi päevi võtma, et neid läbi lugeda."

Rinaldo rääkis, et tihti kipuvad saadetud unenäod olema müstilise sisuga, olles natukene ennustuslikud. Samuti on populaarsed külastusunenäod. "Kui sul on keegi lähedane hiljuti elust lahkunud, siis sa näed näiteks unes oma vanaema, kes tuleb ütlema, et tal on kõik hästi," selgitas ta.

"Kui on teadmine, et see inimene on lahkunud, siis me mõneti otsime põhjendusi ja selgitusi enda seest. Inimesed, kes on oma unenägudest teadlikumad, tihtipeale leiavad sealt selgituse, kui see info jookseb meediast läbi," selgitas Vaher.

Palju jagatakse just negatiivse emotsiooniga unenägusid. "Kui me võtame emotsioonid, mida me tahame jagada, siis seda positiivset ja rõõmsat emotsiooni naudime me tihti ise ja jätame rohkem endasse, aga see, mis vajab teise inimese tagasipeegeldust ja abi selle mõtestamisel, on tihti see negatiivne pool," selgitas Vaher.

Vaher leiab, et unenägudele tähenduste omistamine on hea praktika. "Unes nähtu on meie aju poolt produtseeritud. See on loodud selle teabe põhjal, mida me oleme varem omandanud," rääkis ta.

Vaher sõnas, et ka päeval tehtud uinakuid võivad väga kasulikud olla. "Iga uni ongi iluuni," märkis ta. "10–15 minutit on sellise hea uinaku kestus, kui me pikemalt magame, siis see võib hakata võtma seda õhtust unesurvet liiga all."