Tänavune e-etteütlus tegi kõigi aegade rekordi, varem on 10 000 piiri ületanud 2021. aasta etteütlus. E-etteütlusele esitati 432 täiesti korrektset teksti, pea tuhat osalejat tegi üks-kaks viga.

Kõige kiiremini ja korrektsemalt kirjutasid Vikerraadio kodulehel etteütluse Martin Leis (üldvõitja, täiskasvanute kategooria), Kristofer Oja Nõo reaalgümnaasiumist (õpilaste kategooria), Marju Roberts (filoloogide kategooria), Julia Männik (muu emakeelega kategooria) ja Annika Kluge (välismaal elavate eestlaste kategooria). Parim nutiseadmega kirjutaja on Margit Kerov.

Kuuendat korda pakuti osalemisvõimalust ka vaegkuuljatele, kellele mõeldes oli raadioeetriga paralleelselt ERR.ee lehel video, kus sai teksti lugeda ERR-i uudistetoimetaja Veronika Uibo huultelt. Vaegkuuljate kategooria võitis Külliki Bode.

Kõige aktiivsemalt osaleti etteütlusel vanuses 20-25 eluaastat, aktiivselt tehti etteütlust ka koolides. Kokku osales e-etteütluses õpilasi mitmesajast koolist üle Eesti. Silma paistis Tartu Jaan Poska gümnaasium 410 osalejaga, rohkem kui sada tööd esitati Nõo reaalgümnaasiumist, Püha Johannese koolist, Tallinna 21. koolist, Viljandi gümnaasiumist, Kohtla-Järve gümnaasiumist ja Väike-Maarja gümnaasiumist.

Etteütluse üks tüüpvigu oli sidekriipsu puudumine liitsõnas "Võrtsjärve-äärses". Põhjalikumalt saab e-etteütluse tänavuse teksti analüüsiga tutvuda kell 14.05 algavas saates.

Etteütluse korrektset teksti koos paralleelvariantidega ning levinud eksimusi koos selgitustega näeb etteütluse tulemuste leheküljel. Samal aadressil saab näha ka oma e-etteütlust, samuti on võimalik see tellida endale e-postile. Etteütluse käigus tekkinud küsimusi saab kella 15-ni täpsustada ka keelenõuande telefonil 631 3731.

2023. aasta e-etteütluse korrektne kirjapilt:

Üks modernne suunamudija kirjutas hiljaaegu Facebookis, et Artur Alliksaare sajanda sünniaastapäeva puhul võiks noorte laulu- ja tantsupidu alata mõne alliksaarelikus vaimus levimuusikapalaga.

Nojah, päris naljakas, kui ühendkoor ülistaks liikumisaastat omamoodi hääldusharjutusega, esitades lugu "Kindlameelse kinglooma kimbatus kingapoes".

Praegu, nagu me teame, süüdatakse laulupidude tuli Mihkel Lüdigi laulu "Koit" saatel, mille sõnad olevat Friedrich Kuhlbars kirjutanud lauluseltsis Koit umbes veerand tunniga.

Mainitud seltsi loomise ja nime idee sündis Võrtsjärve-äärses kõrtsis, kus koduteel peatunud laulupidulised mekkisid kesvamärjukest ja nägid idataevas punetama löönud koitu.

Alliksaare poeesiat repertuaaris igatahes ei ole, aga "Olematus võiks ju ka olemata olla", nagu kõlab literaadi postuumselt ilmunud luulekogu pealkiri.

Paralleelvõimalused:

sajanda ~ 100.
levimuusikapala ~ levimuusika pala
lauluseltsis "Koit" ~ lauluseltsis Koit
Praegu, nagu me teame, süüdatakse ... ~ Praegu – nagu me teame – süüdatakse ...
Facebookis ~ Facebook'is
umbes veerand tunniga ~ umbes veerandtunniga
"Olematus võiks ju ka olemata olla", nagu kõlab
"Olematus võiks ju ka olemata olla" – nagu kõlab
olematus võiks ju ka olemata olla, nagu kõlab
olematus võiks ju ka olemata olla – nagu kõlab

2023. aasta e-etteütluse teksti koostasid:
Tartu Ülikooli eesti kirjanduse doktorant ja Tallinna Ülikooli kirjandusõpetuse ja eesti kirjanduse nooremlektor Joosep Susi;
Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll;
Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik;
Eesti Keeletoimetajate Liidu esimees, Tartu Ülikooli keelenõunik Helika Mäekivi;
Tallinna Ülikooli emakeeledidaktika lektor Merilin Aruvee;
Rocca al Mare kooli Vodja individuaalõppekeskuse eesti keele ja kirjanduse õpetaja Triin Toome;
Haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna nõunik Sirli Zupping;
Vikerraadio vastutav toimetaja, "Keelesaate" autor Piret Kriivan.

E-etteütlust korraldab Vikerraadio koos Eesti Keele Instituudi ning haridus- ja teadusministeeriumiga.