Praegu käib mälumängu 26. hooaeg, kuid tegelikult alustati mõni aasta varem Loksal. Kui sealsed ruumid kitsaks jäid, koliti üle Kolgakülla. Viimastel aastatel on mälumängu korraldamise ohjad Andres Kaarmanni käes.

"Mati Talvik mängis meil siin pikki aastaid. Temanimeline on ka meie pildiküsimuste auhind. Meil oli pikaajaline eestvedaja Mati Kröönström ja temanimeline on meil spordiküsimuste auhind," kirjeldas Kaarmann.

Kaval Kits, Kaisukarud, Eluõied, Meeste Varjupaik – mälumängul osalevate meeskondade nimistu on kirju.

"Nimi peab olema rabav. See peab olema teistsugune, et me jääks ikka silma," märkis meeskonna Desertöörid liige Kristo Peetermann, kes käib mälumängul Tartust. "Paar korda oleme olnud küll viimased, aga sa vaatad, et siin on vähemalt arenguruumi.

"Gümnaasiumiastme keskel kuulasime Raadio 2-st või kuskilt raadioviktoriine, hakkasime tegema kooliraadios samasuguseid mänge ja need läksid nii populaarseks, et ma kuulsin, et vahetundides õpetajate toas pandi raadio kõvaks, kõik jäid vait, kõik kuulasid mängu," meenutas Kaarmann.

Ta selgitas, et mälumängurid ei saa keskenduda ainult entsüklopeediatele, vaid tuleb ka uudiseid jälgida. "Nalja on ka, kõike on."

Kolgaküla rahvamaja teenindajad märkisid, et kõige suurem nn doping on mälumängijate hulgas šokolaad ja magusad joogid.

Terje Kihulane meeskonnast Eluõied tunnistas, et on käinud Kolgaküla mälumängul umbes 20 aastat. Rääkides sellest, mis teda sinna ajab, ütles tema tiimikaaslane Margot Kihulane, et need on mälutreening ja seltskond. "Hea on inimeste sees kokku saada."

Parski tiimis mängiv Tõnu Sild tõdes, et seda ei tea päriselt mitte keegi, mis neid sinna mälumängule ajab. "Saab pärast kiruda jälle, kui mingi loomulik küsimus ei tule meelde. Annab kaua aega kiruda. Millegi sellise pärast."

Kaarmann kinnitas, et mälumäng Kolgakülas jätkub nii seni, kuni on mängijaid. "Mulle tundub, et mängijaid tuleb pidevalt juurde."