"Ma ei oska öelda asjadele "ei". Kui tuleb ikkagi väga magus pakkumine, mida sa kardad, et võib-olla kunagi ei tule, siis ma kipun neid vastu võtma, ja nii juhtuski, et kõiksugu saatesalvestused, otse-eetrid, raadio, kontserdid, esitluskontsertide planeerimine, jõulukontserdid sattusid kõik aasta lõppu, kui niigi on kuidagi vähe energiat ja on pime. Mul ei ole kunagi sellist olukorda olnud, et ma nüüd ei teagi, mis saab."

Pootsmann otsustas, et ei tee seda kõike siis, kui märkas, et oli raadios ja pidi minema teise tuppa nutma ning tunnistama iseendale, et see küll väga okei ei ole. "Et lihtsalt käidki niimoodi korraks eemal, teed pause ja mõtiskled. Sellises olukorras ma küll varem ei ole olnud, midagi peab valesti olema, ja siis niimoodi oligi ja siis tegin pausi."

Ta tõdes, et see on väga raske, kui asjad on juba kokku lepitud. "Sa ei taha inimesi alt vedada, sa ei taha iseennast alt vedada. Igasugused ootused, mis ma iseendale olen pannud – need olid tohutult kõrged ja ma arvan, et iga inimene tunnetab ära selle hetke, kui tuleb öelda "ei". Mul oli täpselt see äratundmishetk, et vot siin on küll see kriips."

Kohe suurt draamat ta teha sellest siiski ei tahtnud ja koos teda sel teel aitava inimesega liikusid vaikselt asjade ärajätmise suunas. "Me kaalusime, mis variandid on, et kas saame ühte teha, teist teha. Ja siis jõudsime ikka selleni, et tuleb kõik ära jätta. Siin ei saa niimoodi poolikult seda pausi teha."

"Mina teadsin, et see on õige otsus, et teistpidi ei saa, siis väga ei koti ka, mida teised arvavad. Ütlen ausalt. Seda silmad-koopasse-ja-tagasi olemist kindlasti oli inimestel, aga nad ju ei tea, mis toimub. Kindlasti oli see, et "aa, lihtsalt laisk" või "ei saanud hakkama korraldamisega" ja "ei saanud selgeks mingeid asju", aga tegelikult nii see ei olnud."

Kuigi nn karussellilt mahakukkumist on juhtunud tal varemgi, siis mitte nii traumaatiliselt. "Päris haiglasse ei sattunud, aga mõtlesin küll, et võiks Seewaldisse end sisse kirjutada." Sellest olukorrast aitasid tal välja saada psühholoogid ja terapeudid, kelle juures ta käis tegelikult juba varem ja stabiilselt.

"Iga inimene peaks leidma selle ühe, kellega rääkida. Anonüümse inimese, kes ei ole tuttav," usub ta.

Täna teeb ta teisiti seda, et mõtleb enne läbi, kuidas ta oma elu elada tahab. "Kõigepealt tuleb välja sortida asjad, mida tahad teha. Või nagu mina – välja sortida need asjad, mida ma ei taha teha," kirjeldas ta.

Pootsmann esitas koos Elina Borniga saates ka lugu "Ilma valuta":