Õigekirjagurmaani keelesäuts. Pühad ja tähtpäevad
E-etteütluse eel jagab Õigekirjagurmaan Kert Kask soovitusi korrektseks kirjutamiseks ja keelesäutsude hulgas on ka üks vihje veaohtlikule keelendile või reeglile, mis kõlab teisipäevasel e-etteütlusel.
Tänane soovitus kõlab nii: "Emakeelepäev kirjutatakse väikese tähega." Emakeelepäeva puhul on see võib-olla lihtne ja loogiline, aga sama reegel kehtib ka teiste pühade ja tähtpäevade puhul. Näiteks jõulud ja jõululaupäev, jaanipäev, uusaasta, tarkusepäev ja suur reede. Kõik need kirjutatakse läbivalt väikese tähega. Ka meie uhke tähtpäeva, Eesti lipu päeva kirjutamisel on kõik sõnad väikese tähega peale Eesti, sest see on riigi nimi.
Niisamuti nagu pühad ja tähtpäevad on kirjakeeles väikese tähega, on väikese algustähega ka kõik nädalapäevad – näiteks esmaspäev ja reede. Samuti kõikide kuude nimetused – mai, märts, lehekuu, jaanikuu – ja kõik idamaa kalendri aastad – ahviaasta, tiigriaasta ja tänavune sinise vesikassi aasta. Kõik sõnad läbivalt väikese algustähega.
Head ettevalmistust ja toredat e-etteütlust!