Õigekirjagurmaani keelesäuts. Lühendid ja punkt
E-etteütluse eel jagab Õigekirjagurmaan Kert Kask soovitusi korrektseks kirjutamiseks ja keelesäutsude hulgas on ka üks vihje veaohtlikule keelendile või reeglile, mis kõlab teisipäevasel e-etteütlusel.
Tänane soovitus puudutab lühendite õigekirja. Eesti keeles lühendite järel üldjuhul punkti ei kirjutata. Punkti kirjutamine lühendi järele ei ole otseselt viga, sest pikalt – kuni 1982. aastani – niimoodi eesti keeles normipäraselt tehti. Kui aga eesmärk on ruumi kokku hoida, siis ei ole ka punkt tarvilik.
Mõnes väiketähtlühendis on vaja kasutada sisepunkti, eelkõige siis, kui lühend kattub täistähendusliku sõnaga. Näiteks v.a, mis võib tähendada 'väga austatud' või 'välja arvatud'. Mõlema tähenduse puhul on kirjapilt v.a. Samamoodi ka väljendi enne meie ajaarvamist lühendi puhul – see tuleks kirjutada väikeste tähtedega e.m.a. Lühendi lõpus punkti ei ole.
Küll aga peab iga lause lõppema punkti või mõne muu kirjavahemärgiga. Näiteks kui lause lõppeb või muud sellist lühendiga vms või ja nii edasi lühendiga jne, tuleb lause lõppu ikka punkt lisada.
Tasub ka tähele panna, et mõnes lühendis on sidekriips, näiteks sõna nii-öelda lühend n-ö.
Lühendite õigekirja kahtluse korral on heaks abimeheks õigekeelsussõnaraamatu lühendivalimik.
Head ettevalmistust ja toredat e-etteütlust!
Toimetaja: Laura Raudnagel