Niinemets ja Mägi olid tutvustuseks stuudiosse Haldjas Kasteheina nimelise nuku toonud. "See konkreetne nukk on paar nädalat vana, aga originaalnukk on 1944. aastast. See on koopianukk," tutvustas Niinemets.

"1930-ndatel ja 1940-ndatel mängitigi põhiliselt puidust marionettidega ja tänu sellele on neid ka omajagu säilinud. 1950-ndad ja 1960-ndad olid rohkem varrasnukkude pärusmaa," lausus Nukuteatrimuuseumi juhataja. "Tänaseks kasutatakse muidugi kõikvõimalikke nukke ja vahendeid."

"Varem olid nukud väga realistlikud: kasutati pärisjuukseid, päriskassi küüsi. Nüüd on kasutuses ikkagi tehislikud materjalid," kommenteeris nukkude rändnäituse kuraator Mägi, mida tehakse tänapäeval nukke valmistades teisiti.

Niinemets sõnas, et vanasti käidi välismaalt šnitti võtmas, kuidas teatrinukke teha. "Tšehhis käidi uurimas, kuidas nukkude valmistamine käib. Toona ei tohtinud midagi üles kirjutada," vahendas ta, lisades, et ka lavalist ülesehitust käidi välismaal uurimas.

"Meil on muuseumis üks seitsmemeetrine nukk – seda kardetakse vahepeal," vastas Niinemets küsimusele, kas lapsed vahepeal näitusel väljasolevaid nukke ka kardavad.

Nukuteatrimuuseumi rändnäitus liigub kahe aasta vältel edasi Valgamaale, Pärnumaale, Tartusse ja Saaremaale.