Näitleja Jüri Lumiste meenutas, et aastaid tagasi lauldi kõigil teatripidudel, olid need siis sünnipäevad või esietenduste peod. "Ikka keegi istus klaveri taha ja laulis ning siis tekkis üks selline laulude kvintessents," ütles ta ja lisas, et ühel sünnipäevapeol Rain Simmuli köögis laulsid nad taas neid laule ning mõtlesid, et peaks neid rahvaga jagama.

Pärast seda kutsusid näitlejad kampa ka Toomas Lunge, kes ei osanud sellesse ettepanekusse esialgu kuidagi suhtuda. "Imelikud pilalaulud, aga siis me hakkasime kokku saama, proovima, leidma igale laulule oma võtit," selgitas ta ja lisas, et algne idee oligi, et ajal, mil kõik on üsna vilets, panevad nemad selga smokingud, näevad erakordselt atraktiivsed välja, seisavad valge klaveri ette ja esitavad neid seltskonnalaule kui kõige paremaid kontsertnumbreid. "See on kõige ilusam kontsertpala, mis võiks kõlada ka La Scala ooperiteatris näiteks, miks mitte."

Lungele on toona Tartu Ülikoolis tudeerinud naised rääkinud, et nad käisid Kaunimate Aastate Vennaskonna etendusi korduvalt ja korduvalt vaatamas. "Panid laua kinni, tulid istusid maha ja vaatasid, kuidas poisid laulavad."

Kuigi praegu on maailmas keerulised ajad, siis Andres Dvinjaninovi sõnul on inimestel just sellistel aegadel vaja ka pinge välja laskmist. "Seda, et inimene unustaks tunniks või kaheks selle ära, ta võib unustada, seda on vaimse tervise jaoks väga vaja," rõhutas ta.