Abram nentis, et tegelikult on loomaarstide järjekorrad olnud juba mõnda aega pikad. "Kui on vaja minna plaanilisele operatsioonile, siis kuni poolteist nädalat. Eriarstide puhul on see tihti isegi kuni kaks kuud," tõi ta näiteid.

"Covidi-perioodist alates on Eesti kasside-koerte hulk kasvanud kuskil 10 000 isendi võrra, mis tekitabki sellise olukorra, kus meil ei ole piisavalt loomaarste, aga meil on väga-väga palju loomi," lausus Abram.

Abrami sõnul on probleem aktuaalne kogu Euroopas. "Kõige suurem probleem on üldse suurloomaarstide puudusega ja järelevalveametnikega," lisas ta.

Väikeloomaarstide seltsi president rääkis, et noorte seas on küll huvi õppida loomaarstiks, kuid kahjuks jäävad paljudel õpingud pooleli. "Õpe on pikk, see on kuus aastat. See on väga raske nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Ka need loomaarstid, kes lõpetavad, vahetavad vahel valdkonda, sest loomaomanikud on hästi nõudlikud – nad tahavad saada teenust kiirelt ja odavalt," ütles Abram, lisades, et loomaarstide töökoormus on samuti suur. "Läbipõlemisoht on väga suur."

Abrami sõnul tuleb mõelda ka sellele, kuidas meelitada kodumaale tagasi loomaarste, kes on siin õppinud, ent siis välismaale tööle läinud. "Vahel ei ole tagasitulek nii ahvatlev, sest palgad on tõesti teised ja võimalused on teised," ütles ta, lisades, et vähim, mida riik loomaarstide puuduse jaoks teha saab, on väljaõpet rahaliselt toetada.

Oma lemmikloomale soovitas Abram kindlasti kindlustuse teha või koguda looma jaoks raha eraldi kontole. "Küsimus ei ole selles, kas sul läheb seda raha vaja, küsimus on selles, millal sul seda raha vaja läheb."