Heinmetsa sõnul on dementsusel palju eri vorme. "Üks kõige levinumaid dementsuse vorme on Alzheimer," tutvustas ta. "Aga frontotemporaalne on ka üks dementsuse vorm ja selle eripärane on see, et haigus mõjutab kõige rohkem otsmikusagarat, mis reguleerib inimese käitumist ja meeleolu," tutvustas ta haigusevormi, mis Bruce Willisel diagnoositi.

"Dementsus mõjutab lõpuks ikkagi kõiki ajuosasid, aga mis puudutab oimusagarat, siis sealt hakkas see pihta," vastas Heinmets, et seepärast diagnoositi algselt Willisel ainult kõnehalvatus. "Tema puhul hakkas haigus afaasiast ehk kõnehäirest pihta."

"Eeldatakse, et vanadusega peakski mäluhäire tulema, kuid tegelikult vananemine ei võrdu demetsusega," kinnitas Heinmets.

Heinmets sõnas ka, et dementsele inimesele on keeruline toeks olla. "Inimene kaotab oma tegevusvõime – teeb asju katkendlikult ja ühes tegevuses on palju etappe, mida ta ära unustab. Lähedased hakkavad neid etappe asendama ja hakkavad tegelikult teise inimese elu elama," sõnas ta.

"Dementsete inimestega suhtlemise põhimõte on selles, et me ei ütle neile "ei"," rääkis Heinmets. "Sest see on õli tulle valamine," lisas ta, et keelamine või äraütlemine paneb dementsusega inimest aina rohkem keelatud asja tahtma.