"Kui on väga raske südamerike, siis on Eesti seadusega lubatud rasedus enne 22. nädalat katkestada," tutvustas Tartu Ülikooli kliinikumi arst-õppejõud dr. Eva Liina Süüden.

"Täiskasvanuikka jõuab südameriketega lastest kuni 90 protsenti, nendest kluskil 25 protsenti vajavad kirurgilist abi lapse sünni järgselt," lisas Süüden.

Tomi on üks neist lastest, kes tänu uuringule õigel ajal operatsioonile jõudis. "Läksin ultraheli uuringusse 15. rasedusnädalal ja seal avastati, et ema südamest väljuvad veresooned on vahetusse läinud," meenutas ema Heli Riin Meri.

"Eks ta alguses oli ikkagi ehmatav," sõnas Meri. "Õnneks oli mul abikaasa kõrval ning me saime selle vastuse koos," lisas ta. "Järgnes mitu erinevat tagasikutset, et diagnoosi kinnitada."

Sünnieelseid looteuuringuid tehakse lastele viimase 15 aasta vältel. "Me teeme nüüd uuringuid detailsemalt ja kindlasti on aparatuur läinud oluliselt paremaks," kommenteeris dr. Ele Hanson, mis ajaga paremaks muutunud on.

Mullu diagnoositi südamerike 40 lootel. "Õnneks ei ole need siiski kriitilised südamerikked. Me ei nimeta neid niimoodi, sellepärast, et laste sünnijärgne seisund kannatab operatsiooniks siiski oodata," lisas Tartu ülikooli lastekardioloog Silvia Virro. 

Kriitilisemate südameriketega lapsed võivad aga operatsiooni juba esimestel elutundidel vajada. Südamekirurgia arst-õppejõud dr. Raili Tagen sõnas, et selliseid lapsi sünnib Eestis umbes 10-20 aastas.

"Väga keerukate kaasasündinud südameriketega lapsed saadame Helsingisse oma kolleegidele konsulteerida ja opereerida," lisas Virro.

Ka Meri käis oma lapsega Soomes operatsioonil, mis kokkuvõttes hästi läks. "Ühtegi kriitilist komplikatsiooni ei olnud," sõnas ta. "Välja arvatud arm rindkerel, ei ole tal muud märki, et oleks midagi kunagi olnud."