Maksu- ja tolliameti tolliformaalsuste valdkonnajuht Külli Kurvits rääkis, et aasta tagasi Ukrainas alanud sõda on ka Eestis maksu- ja tolliameti tööd muutnud, sest Euroopas võeti vatsu otsus, et Venemaad on vaja sanktsioonide abil korrale kutsuda.

"Kohe on tulemas kümnes pakett, mis tähendab seda, et reeglid lähevad järjest karmimaks ja juurde tuleb uusi keelatud kaubapositsioone. Meil on tuhandeid kaupu, mida ei tohi Venemaale viia või Venemaalt tuua," selgitas ta.

Kuna muuhulgas on keelatud tubaka-, sularaha-, relva- ja narkootikumivedu, on just tollikoerad need, kes neid kaupu üles oskavad leida.

Üle Eesti töötab maksu- ja tolliametis enam kui paarkümmend koera, kelle abil kaetakse kõik piirid. Koerad on nii sadamates, lennujaamades, maismaapunktides kui ka postkontorites.

"Iga päev leitakse midagi, iga päev on koerad abis. Kahjuks on niimoodi, et on inimesi, kes ei ole kuulnud, et reeglid on kehtestatud, või siis toimetavad tahtlikult," tõdes Kurvits.

Triin Atla, maksu- ja tolliameti koerajuht, selgitas, et koera jaoks on töö täielik mäng. Siiski ei tähenda mäng seda, et koerad enne põhjalikku koolitust ei saa –maksu- ja tolliameti teenistuskoerte väljaõpe kestab enne tööle asumist umbes poolteist kuni kaks aastat.

Atla teenistuskoer on 2,5-aastane Sofi, kes on tubakakoer. Koerajuht selgitas, et teenistuskoera puhul on oluline, et koeral oleks hea nina, mis aitab tal keelatud toodete ja nende tarvitajateni jõuda. Samuti peab koer olema särtsakas ja motiveeritud inimesega koos töötama.

"Kui meie saame oma töö eest palka, siis Sofi elab ja hingab palli ja maiuste nimel. Ta peab olema hästi motiveeritud ja koostööaldis," märkis Atla.

Seda, kui pikk ühe või teise teenistuskoera tööpäev on, on individuaalne. "Mõni koer jaksab rohkem, mõni vähem. Koerajuhi töö vaadata, kui palju tema koer suudab niimoodi, et see motivatsioon alla ei läheks," selgitas Atla.