Kristeli ja Reinu suhtlus sai alguse kirjavahetusest, pärast mida kutsus Rein ta oma 19. aasta sünnipäevale. Rääkides sellest, millal ta tundis, et on armunud, siis vastas Kristel, et see oligi pärast sünnipäeval käiku. "Nii on seda vist kõige õigem öelda."

Selleks ajaks oli Rein täiesti kindel, et tahab Kristelit endale. "Me tulime Eivere hooldekoduga siia marti jooksma. Ega nad sel hetkel teadnud seda, et ma tulen kosja."

"Ta toodi minu tuppa, mida ma tookord toanaabriga jagasin ja siis rääkisime juttu ja siis äkki selle abieluettepaneku tegigi," meenutas Kristel, kes oli siis alles 18-aastane.

Rein käes pärast seda kuude kaupa Koeru hooldekodu pidajale pinda, et ta Eiverest Koeru üle viidaks. Lõpuks leiti talle koht ja nüüd said nad Kristeliga ühes majas elada. Aga laulatuseni kulus veel 10 aastat.

"See, et hooldekodusse tuleb keegi ja tahab abielluda. Inimestel võtab aega harjuda, et ka sellised inimesed elavad koos," märkis Rein. Pärast nõusolekute saamist abiellusid Rein ja Kristel lõpuks 7. juulil 2007. Aasta pärast laulatust said nad viimaks ka ühte tuppa.

Füüsilisest lähedusest rääkides sõnas Rein, et see asi on peas kinni. "Ega sa inimesest vähem ei hooli, kui ta su küljes ei ripu. /---/ Paraku me sõltume teistest inimestest nii palju, et üldse voodi peale saada."