ERR-i raadiojaamad tähistavad rahvusvahelist raadiopäeva

Alates 2012. aastast tähistatakse 13. veebruari rahvusvahelise raadiopäevana. Ülemaailmset tähtpäeva peavad meeles ka ERR-i raadiojaamad, neist kõige mahukamalt Klassikaraadio.
UNESCO poolt ellukutsutud rahvusvaheline raadiopäev on 13. veebruaril põhjusel, et just sel päeval 1946. aastal alustas tegutsemist ÜRO raadio. Päevaga tähistatakse raadio laia ühiskondlikku mõju nii infoedastaja, harija kui ka meelelahutaja rollis.
Raadiopäeva lainel on ka ERR, mille alla koondub viis raadiojaama: Vikerraadio, Raadio 2, Klassikaraadio, Raadio 4 ja Raadio Tallinn. Kummardusena raadio pikale ajaloole Eestis edastatakse raadiouudiseid 13. veebruaril Eesti Raadio uudiste nime all.
Rahvusringhäälingu raadiojaamad toovad raadiopäeva puhul tavaprogrammile lisaks kuulajateni ka mitmeid erisaateid. Alates kell 15.15 tähistab Raadio 2 rahvusvahelist raadiopäeva kolmetunnise soovisaatega, saatejuhid on Marta Püssa ja Pille-Riin Karro. Raadio 4 on raadiopäevaga alustanud hommikuprogrammis ja kutsub kuulajaid kaasa nuputama kodulehel oleva viktoriiniga, kus on üle seatud 30 fotot viimasest 30 aastast ehk alates Raadio 4 loomisest.
Kõige mahukamalt tähistab raadiopäeva Klassikaraadio, mille 13. veebruari programm on koostatud 50 aastat tagasi (13. veebruar 1973. aastal) eetrisse läinud saatekava põhjal. Nii on omal kohal õnnesoovid, diktori teadustustega muusika, saated "Piirist piirini","Meloodiaid kodumaalt", "Soovikontsert" ja palju muud. Saate "Õpime vene keelt" asemel jõuab eetrisse saade "Õpime ukraina keelt" ning rahvusvahelist mõõtu raadiopäevale annab otseülekanne Leedust - kontsert on raadiote ühine toetusavaldus Ukrainale.
Klassikaraadio eriprogramm 13. veebruaril
Kell 7 on "Klassikahommikus" mõnusa hommikumuusika vahel virgutusvõimlemine, nõuandeminutid ja õnnesoovid. Saatejuht on Johan Randvere.
Kell 10 külastavad "Muusikalises tunnis" saate "Õige valik" kuulajad Valgejõe kaldal asuvat Pikakose talu. Matkajuht on giid Tiiu Mülla ning saate autorid Helve Võsamäe ja Edgar Selberg.
Kell 13.05 jõuab "Delta" laiendina eetrisse "Ajakirjanduse meridiaanilt". Saatejuhi Ivo Heinloo külaline on Maalehe ajakirjanik Rein Sikk.
Kell 15 on eetris "Piirist piirini", mis oli pool sajandit tagasi igapäevane infosaade suure kodumaa uudistest. Kuuleme arhiivist põlise Siberi eestlase, Krasnojarski linna elanikku Emilie Madissoni jutustamas elust Siberist ning Kaug-Ida kapten Vassili Vaga jutustab meremeheks olemisest (reporter Hubert Veldermann). Kaja Kärner ja Leo Känd loevad ajalehtede ülevaadet: nõukogude aatomiallveelaeva uppumine, Tšernobõli katastroofist jutustav film, mida ekraanile ei lubatud ning ajalehes "Komsomolets Usbekistana" ilmunud kirjutis, kus heideti varju Eesti keeleseadusele ja mille asjus Eesti Raadio reporterid Ain Saarna ja Neeme Brus käisid Taškendis asja uurimas.
Raadiopäeval kuuleb ka kolme soome keelset saadet. Kell 18.40 on eetris intervjuu Friedebert Tuglasega, Ivar Trikkeli vestlus Soome Raadio meeleoluorkestri dirigendiga ning 1960. aasta laulupeost jagab muljeid Oke Jokinen.
Kell 19 toimub rahvusvahelise raadiopäeva otseülekanne Leedust, Vilniuse raadiomajas esitab Ukraina helilooja Valentõn Sõlvestrovile pühendatud kava tunnustatud Leedu pianist Darius Mažintas, kes on sama muusikat mänginud vabastatud Iziumis. Otseülekannet vahendab Anne Aavik.
13. veebruaril 1973. aastal kell 18.15 mängis raadios klaverit Leelo Kõlar ning sama salvestusega meenutatakse Kõlarit ka 50 aastat hiljem. Kell 20, pool sajandit tagasi, kõlas raadioeetris Konstantin Türnpu looming. Klassikaraadio ja Eesti Rahvusmeeskoori koostöös valminud uus fondisalvestus Konstantin Türnpu meeskoorilauluga kõlab samuti eetri vahendusel.
Kell 22 lõpetab raadiopäeva populaarne "Soovikontsert", kus on kõik lubatud ja kõik võimalik. Oodatud on nii telefonikõned, kirjad ja kuulajate soovilood kõigis žanrites. Saatejuhid on Robin Juhkental Raadio 2-st ja Lisete Velt Klassikaraadiost.
Toimetaja: Maiken Tiits