Isiklikust autost loobus Kruus kuus aastat tagasi praktilistel põhjusel. "Kui mu tollase auto viieaastane liising hakkas läbi saama, siis ma korraks mõtlesin, et vaataks, mis see auto mulle maksma on läinud ja mida ma sellega teen. Ega kui sa igapäevaselt autot kasutad, siis sa ei mõtle selliste asjade peale," meenutas ta.

Autoga seotud kulusid kokku lüües selgus, et tal kulub iga kuu auto peale umbes 500 eurot. Analüüsides, mida ta autoga teeb, mõistis naine, et kasutab seda valdavalt tööle ja sealt tagasi koju liikumiseks. "Ma ei leidnud ühtegi põhjust, miks ma peaks iga kuu need 500 eurot ära andma. See teeb ju aastas kokku 6000 eurot. Selle eest saab väga normaalse reisi omale lubada," märkis ta.

Kruus sõnas, et kuigi ta kasutab vahel ühistranspordivahendite asemel liiklemiseks ka taksot või rendiautot, ei kulu nendega kaasnevatele kuludele siiski 500 eurot kuus.

Ehasalu loobus oma autost kaks aastat tagasi. Ta selgitas, et autot kasutas ta väga selgel põhjusel – nimelt sõidutas ta 12 aastat oma liikumispuudega last kooli. Siiski ei ole Ehasalu perekond täiesti autovaba ning alles on üks suur pereauto, kuhu kõik pereliikmed vajadusel ära mahuvad.

Igapäevaselt liikleb ta nüüd ühistranspordivahendite või jalgrattaga. Rongiga pidevatest autoummikutest mööda sõites mõistis ta ühel hetkel, kui palju aega autosõit tegelikult võtab. Seda näitas ka praktika, sest kui ta oma autost loobus, varus ta alati pool tundi lisaaega, et kuhugi minna, kuid see päädis sellega, et ta jõudis igale poole 15 minutit liiga vara kohale.

"Vahemaad on tegelikult ülimalt väiksed, aga ma olin harjunud sellega, et ma lähen autoni, siis ma seisan autoga ummikutes, siis ma otsin parkimiskohta. Ehk tegelikult mul autoga läheb kesklinnas liikudes tunduvalt kauem aega," rääkis Ehsalu.

Kruus tunnistas, et enim tunneb ta isiklikust autost puudust suvel, mil ta tahaks rohkem spontaanselt ringi liikuda. Kuigi ta kasutab vajadusel rendiautosid, siis enamasti on vaja nende laenamist ette planeerida.

Samuti rääkis ta, et mõistab inimesi, kes peavad autot kasutama, sest elavad ühistranspordi levialast väljas, omavad näiteks maakodu või hoolitsevad mõne liikumisraskusega sugulase eest. Küll aga nentis Kruus, et autosid on palju linnasisestes rajoonides.

"Vaadates magalarajoonide hoove, siis see on täiesti õudne. Ma mäletan, kui need oli veel ilma nende autodeta. See oli täitsa normaalne elu. Kui ma praegu vahel sinna satun, siis ma mõtlen, kuidas nad üldse elavad – see on nagu tohutu automeri ja siis need paneelmajad seisavad seal. Need autod ronivad sulle sõna otseses mõttes tuppa. Need on igal pool ees," kirjeldas Kruus ja selgitas, et autorohkuse taga on nende kerge kättesaadavus.

"Iial pole auto olnud nii kättesaadav, et sa võid 1000 euro eest täiesti kõbusa auto osta. Igaühel ongi auto, nagu Ameerikas varsti," märkis ta. "Eestlased armastavad autosid väga. Ega ilma asjata pole Ott Tänak iidol."

Ehasalu tõi välja, et on näha, et inimesed, kes kergliiklus- ja kõnniteid planeerivad, ise neid ei kasuta. "See on see, miks mina ootan seda, et linnavalitsus käiks ise jalgrattaga tööl, sest siis asjad muutuksid," märkis ta ning nentis, et kohati on jalgrattaga Tallinnas liiklemine lausa eluohtlik, sest rattateed lõppevad järsku ära.