Lichtfeldtil on kindel sõpruskond, mõni pärit lausa 1. klassist, ta teab, et nad on alati olemas ja tema nendel, isegi kui suhtluses tekib pooleaastane vahe.
"Sõprust tasub hoida," toonitas näitlejatar, "sest iialgi ei tea, millal käib…," ja ta lõi sõrmega valjusti nipsu.

Hoidmise kõrval vajab sõprus Lichtfeldti sõnul ka koosolemist. Ta kirjeldas, kuidas kaheksa naist saavad kaks kuni neli korda aastas kolmeks päevaks neutraalsel pinnal kokku ning siis võib igaüks teha, mida tahab ja hetkel kõige rohkem vajab: magada, tantsida, vait olla, rääkida, nutta, naerda.

"Kõik jääb sinna maha, seal ei tehta ühtegi pilti, midagi ei võeta kaasa, midagi ei räägita edasi. Need kolm päeva on ainult selle sõpruskonna jaoks. Keegi ei pea iga hinna eest rääkima, kuidas läheb või kuhu ta eluga jõudnud on. See vabadus, ausus ja teadmine, et üksteist ei reedeta, teebki sõpruse tugevaks ja õigeks," resümeeris Ülle Lichtfeldt.

Vanaema Malle pirukad ja soojus

Väga soojalt meenutab Lichtfeldt naist, keda ta kutsus vanaema Malleks ja kes hakkas aastaid tagasi tema etendustel käima ja saatma talle omaküpsetatud sooje lihapirukaid.

Tulid etendusejärgsed kokkusaamised ja jutuajamised, Ülle olevat Mallele tohutult üht tema tütart meenutanud. Sõprus arenes sedavõrd, et helistati sageli, alati pühade ja sünnipäevade puhul. Ja niiviisi aastaid.

Malle käis Rakvere Teatri külalisetendusi vaatamas üle Eesti ja tõi sooje lihapirukaid iga kord, kui Ülle Tartus mängi.
"Neid oli nii hea alati bussis süüa. Malle hakkas küpsetama suuremaid koguseid, et ka teistele näitlejatele jagada…". Siinkohal tuleb Ülle juttu paus – Malle lahkus mõned nädalad tagasi.

Mingi Pipi on kusagilt alla kukkunud

Hea tundega meenutab Ülle Lichtfeldt oma Pipi Pikksuka rolli (lavastas Aare Laanemets), mida teatrilaval 200 korda ning lastehommikutel ja perepäevadel teist niisama palju tuli mängida.
Mitu Tommit ja Annikat jõudis rollist nö välja kasvada, Üllele endale tundus juba imelik, et aastad tulevad turjale, aga tema on ikka Pipi. Lõpuks 2011. aastal tõmbas teater menulavastusele joone alla.

Ühel külalisetendusel juhtus Pipiga nii ränk õnnetus, et lavalugu tuli pooleli jätta ja valust teadvuse kaotanud Lichtfeldt haiglasse viia.

"See oli mitme asja kokkusattumus ja suuresti minu enda viga, et ma ei kontrollinud üle kohta, kuhu ma (kõrgelt dekoratsioonilt) pidin hüppama," alustas ta ning lisas, et mõtleb siiamaani, mida lapsed tundsid, kui üks politseinik küsis laval, kas Pipi hüppas katuselt alla ja teine vastas, et ta hüppas ennast surnuks.

"Selle peale pidanuks Pipi dekoratsiooni tagant välja tulema ja ütlema: "Ei hüpanud, ma olen siin!" Aga Pipit ei tule. Ja ei tulegi! Siis läheb eesriie kinni, Tommi ja Annika ütlevad lastele, et Pipiga juhtus väike õnnetus.

"See on üks kohutavamaid asju, mis minuga laval on juhtunud," tõdes Ülle Lichtfeldt ja lisas, et mitte seepärast, et ta jalaluu murdis, vaid millise ehmatuse pidid lapsed üle elama
Ta kirjeldas, kuidas ta traumapunktis kardina taga arsti ootas ja kuulis, kuidas keegi kohale tormas ja hüüdis: "Kõik haigla telefonid on punased, mingi Pipi on kusagilt alla kukkunud. Mis Pipi, mis toimub?"

Ülle Lichtfeldti labajalal olid kõik pindluud katki: "Tänu doktor Kööbile paranesin. Muidugi annab kunagine luumurd mõnikord tunda, aga õnneks on kõik hästi".

Teatrist leitud sõprus

Ülle Lichtfeldt on ligi kolmkümmend aastat Rakvere Teatris lavalaudu nühkinud (just nii ta ütlebki) ning kõige kõrgemalt hindab ta loomingulist koostööd lavastaja Eili Neuhausiga.

"Ma julgen oma visioone pakkuda, julgeme katsetada, vaielda, riielda. Samas ma aktsepteerin, mida lavastaja öelda tahab. See on tema lavastus ja lõpuks ma teen nii, nagu tema otsustab. Vahel lepib Eili ka sellega, mida mina välja pakun," rõõmustas end muidu lavastajakeskseks näitlejaks pidav Lichtfeldt.
"Koostöö lavastaja ja trupi teiste näitlejatega – see on hea tulemuse võti," lisas ta.

Sügisel Rakveres esietendunud Amelia Bullmore'i näidendis kolme naise elukestvast sõprusest on koos Üllega laval Elina Reinold ja Tiina Mälberg.
Nad pole sõbrad ainult laval, vaid ka elus.
"Antigone-lavastus on viinud Elinaga Iraani, Hiinasse, koos on esinetud Moskvas ja Peterburis. Tiinaga olen Rakvere teatri trupis pea kolmkümmend aastat päevast päeva, bussist bussi, ühelt lavalt teisele näitlejaelu jaganud. Just nende kahega läheksin kas või läbi halli kivi; väga-väga ägedad naised! Ootan järgmist lavastust, kus saaksime koos mängida, võttis Ülle Lichtfeldt kokku.

Intervjuu Ülle Lichtfeldtiga on eetris laupäeval kell 12.05 Vikerraadio saates "Kajalood". Saatejuht on Kaja Kärner.