Avandiga intervjuu teinud Jaanisoo-Kuld: sellistest asjadest peab laiemalt rääkima
Kolmapäeva õhtul avaldas näitleja Märt Avandi "Pealtnägijas", et oli kümme aastat kokaiinisõltlane. Avandiga intervjuu teinud Kadi Jaanisoo-Kuld märkis "Ringvaates", et teemast, millest Avandi "Pealtnägijas" rääkis, peab laiemalt rääkima.
Saatejuht tunnistas, et mõtles ka sellele, et kuigi Avandi tahtis oma lugu rääkida, siis võib-olla ei peaks ta seda tegema. "Aga me arutasime asjad omavahel läbi ja see on asja võti – et tema on kindel ja siis saab ainult parim asi välja tulla," märkis ta.
Jaanisoo-Kulla sõnul läheb Avandli pärast intervjuu eetrisseminekut hästi. "Ta ütles, et tal läheb hästi ja et tal on miljoneid vastamata kõnesid ja sõnumeid, millega ta nüüd jõudumööda tegeleb."
Saatejuht tunnistas, et negatiivset vastukaja ta intervjuu eest saanud pole. "Ma olen rääkinud mõne tuttava vaimse tervise spetsialistiga ja nemad on näpud püsti. Neil on hea meel, et lõpuks ometi on millestki sellisest räägitud ja seda sellise inimese poolt, kes on tegelikult väga paljude südames," sõnas ta.
Lisaks saadete tegemisele õpib Jaanisoo-Kuld Tallinna Ülikoolis magistriõppes loovterapeudiks ning oma magistritöös uurib ta inimeste vaimse tervise väljakutsega avalikuks tulemise kogemusi.
Jaanisoo-Kulla sõnul elavad inimesed, kes on vaimse tervise muredega avalikkuse ette tulnud, oma argipäeva ikka edasi. "Midagi erilist ju ei juhtugi, sest see on üks osa elust. Need inimesed, kellest me siin diivanil tinglikult räägime, on selle otsuse enda sees juba varem teinud," rääkis ta ning selgitas, et tema kedagi rääkima ei meelita, sest inimene peab ise teadma ja tundma, mida ja miks ta teeb. "Kui sa niisama tuled, et tahaks natuke kuulsust, siis läheb asi tõenäoliselt üsna kehvasti."
Oma muredest avalikult rääkinud inimestega hiljem suheldes ei ole Jaanisoo-Kulla sõnul keegi oma otsust asjadest avalikult rääkida kahetsenud ning mitu inimest on hoopis kogemusnõustajaks õppima läinud. Tema sõnul on oluline, et mõistetaks, et pärast selliseid avaldusi hakkavad ka teised inimesed sulle kirjutama ja helistama, mistõttu tuleb endale enne selgeks teha, mida tohib öelda ja kuidas teist inimest toetada.
"Kui sa hakkas hästi hapra koha pealt hakkad aitama, siis võib-olla ei ole see kõige parem lahendus ei sinu ega selle inimese jaoks, kes abi palub. Kui sa oled selgeks teinud, miks ma mida teen, ja mul on raviplaan, siis on ju palju lihtsam toetada ka teisi," rõhutas ta.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Ringvaade"