Maailma populaarseimast sotsiaalmeediakanalist Tiktok on saanud miljardite teismeliste virtuaalne kohtumispaik.

Niguliste kiriku hauakaevamised, välitööd Narva-Jõesuus ning muusika- ja balletikooli ehitusplats on vaid mõned näited välitöödest, millega Tartu Ülikooli teadlane Reppo on teinud sotsiaalmeedias reportaaže. Tehes iga nädal oma tööst ja avastustest sissekandeid ja esitledes haaravas vormis kõige põnevamaid leide, on Monika Reppo teinud Tiktokist omamoodi interaktiivse arheloogiamuuseumi või teaduskeskuse, mille jälgijaskond kasvab jõudsalt.

Reppo sündis Hiiumaal ja tundis juba lapsena tõmmet ajaloo poole. Nelja-aastaselt tahtis ta saada giidiks, et teistele põnevatest asjadest jutustada. Vahepeal Tallinna  ja Sheffieldi Ülikoolis arheoloogiat õppinud naisel on praegu käsil doktoritöö Tartu Ülikoolis, kus uurib kohalikke klaasivalmistajaid 17.-19. sajandini. Karjääri jooksul on Reppo osalenud ligi sajal väljakaevamisel ning avaldanud ca 40 populaar- ja  teadusartiklit. Kuid vähehaaval hakkas hinge närima, et paljud avastused ei jõua kunagi laiade massideni.  

Esimesed sammud tegi Reppo koroona laineharjal 2020. aastal Youtube'is, kus Euroopa arheoloogia päevade tarvis pani kokku virtuaalekskursiooni Hiiumaa arheoloogilistest objektidest, kus ta ise käed mullaseks on teinud.

Edasi tuli juba Twitteri sari "100 leidu", kus arheoloog-suunamudija tõi jälgijateni vahvaid leide sajandite tagusest elust. Näiteks kohvioa suurune papagoi, mis pärit 18. sajandi teisel poolelNiguliste kirikus toimunud lapse matuselt või Peeter esimese 1712. aasta kopikast tehtud kannuse ketas. Kui Monikal poleks initsiatiivi neid leide huvilistega jagada, jääksidki kõik need kuskile arhiivi tolmu koguma.

Läinud aastal laiendas Reppo oma tegevust Tiktokki ning suunas tähelepanu nooremale generatsioonile, kes ajaloomuuseumitesse naljalt ei satu. Et tõmmata kirevas seltskonnas veidigi tähelepanu, panustab Monika kõvasti aega turundusele. Enamik videotest sisaldab lühikesi ja haaravaid taustalugusid, kust mingi ese pärit on või mida sellega omal ajal tehti. Ja muidugi muusika, mis i-le täpi paneb. 

Vahel pakub ka elu ise sobiva helikujunduse, kui Niguliste kirikus haudu lahti kaevates hakkasid järsku kõlama orelihelid, mis arheoloogidel külmavärinad ihule tõid. 

MUBA asupaigas oli katkukalmistu

Monika on viimased aastad paarisrakendis töötanud paleopatoloog Martin Malvega, kes lihtsalt öeldes uurib, milliseid haigusi inimesed kesk- ja vara-uusajal põdesid. Koos kaevati läbi praeguse MUBA krunt, mis pakkus terve riiulijagu leide. Kunagi asus seal, kus praegu noored etüüde ja balletisamme õpivad, keraamikatehas ja ka katkukalmistu. 

Malve uurimisteema võib mõnele tunduda isegi intrigeerivam kui Reppo uuritud klaas ja võiks koguda sotsiaalmeedias  omajagu jälgijaid, kuid mees tunnistab, et temal ei ole õnnestunud Monika kombel oma uurimisvaldkonda nii haaravalt promoda. "Meil ei ole ühtegi teist arheoloogi, kes niimoodi oma tööd, eriala ja huvi arheoloogia vastu reklaamiks või tutvustaks," lausus Malve.

Monika Reppo sõnul on sotsiaalmeediasse postitamisest päriselt kasu ning huvi tema tegemiste ja arheoloogia vastu on suurenenud. Teda kutsutakse oma aardekohvriga lasteaedadesse ja koolidesse. 

Teaduses maksab avaldatud teadusartiklite hulk ja see, kui palju sind tsiteeritakse. Monika ütleb, et ilmselt ei tea paljud tema kolleegid, mis see Tiktok üldse on ja mida seal tehakse. Samas ei tunne ta mingit valehäbi, et tema arheoloogiavideod sotsiaalmeedias kõrvuti tantsu ja kassivideotega eksisteerivad.