Tartu Ülikooli Kliinikumi EMO vanemõde Mari Teugas-Koit rääkis "Ringvaates", et mõte kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas koeri kasutada tuli pärast seda, kui üks kolleeg oli omale kutsika võtnud. "Oli näha, et see pakkus emotsionaalselt heaolu," nentis ta. "Kolleegid vahel küsisid, kas meil ei võiks EMO-s koerad olla, siis hakkasimegi mõtlema, et miks mitte."

Teugas-Koit nentis, et uuringutest on välja tulnud, et viis minutit koeraga koos ajaveetmist võrdub 20 minuti rahus ja vaikuses olemisega, mida erakorralise meditsiini osakonnas sageli tagada ei ole võimalik. "See viis minutit siukest positiivset energiat võib terveks päevaks laengu anda," märkis ta.

Tänasel päeval töötab kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas neli neljajalgset spetsialisti: Herakles, Lenna, Nala ja Piper, kes kõik on oma töötajate koerad.

Erakorralise meditsiini osakonda sattunud patsiendid karvaste töörõõmuspetsialistidega kokku ei puutu, seda seetõttu, et haiglasse tulevad abi saama ka need inimesed, kes on koeralt hammustada saanud. Samuti võivad mõned inimesed koeri karta.

Kliinikumi arst Aime Keis, kes on ühtlasi Heraklese perenaine, kirjeldas, et Haraklese rõõmujagamisvahetus kestab 45–60 minutit ning selle aja jooksul saavad kõik töötajad teda paitamas ja kallistamas käia. "Kuna juttu, et EMO-des on palju tööd ja inimesed põlevad läbi, on palju, siis see on meil üks võimalus, et kasvõi natukeseks stressi maandada," selgitas ta.

Et koerad erakorralise meditsiini osakonna personalile hästi mõjuvad, kinnitab ka töötajate seas tehtud uuring, mis osakonnas koerte esimese kolme töökuu vältel läbi viidi. "Koerte mõju töötajate töörõõmule oli statistiliselt oluline," märkis Teugas-Koit.