Filmimisega hakkas Maripuu tegelema 1970. aastal. "Avastasin, et vabas teaduskonnas on filmiring. Ma läksin sinna filmiringi ning mulle usaldati kaamera koos projektoriga. Seal hakkasingi esimesi kaadreid tegema," meenutas ta. "Filmindus huvitas mind maast madalast ja seal avaneski mul võimalus sellega reaalselt tegeleda. Aga et ma just rokilainele sattusin, see oli mulle ka üllatus."

Esimesed bändid võttis Maripuu videopilti 1972. aastal. "Ma sain juhuslikult Tartus kokku Artur Vuksiga. Ta haaras mul varrukast kinni ja ütles, et 11. juunil toimub Elvas suur festival ning tule ja filmi seda. Selle hetkel ei tundnud ma mitte kedagi ja ma ei teadnud bändidest ega pillimeestest midagi," rääkis ta.

1973. aastal kohtus operaator esimest korda Silvi Vraidiga. "Me saime väga headeks tuttavateks ja ma mäletan, et see oli talvel ja ma jäin õhtul hilja kultuurimajja kondama ning ütlesin Silvile, et laula laul "Sulle" mulle filmi peale ja ta oli nõus," meenutas Maripuu.

"See film jäi 20 aastaks karpi, sest mul ei olnud võimalust 16mm filmi helindada. Kui Vanemuise kontserdisaalis toimus Silvi 50. aasta juubel oli, sain ma kõik ära digitaliseeritud ning tegin talle selle filmi sünnipäevakingiks. Kontsert algas selle filmiga ja pärast Silvi ütles, et see on parim kink, mis ta saanud on."

1975. aastal alustas ta tööd Tallinnas. "Tõnu Aare tuli sõjaväest ja otsis mu üles –siis ma sain Apelsini esimese koosseisu peale. Seejärel hakkasidki tuttavad pillimehed mind filmima kutsuma."

Maripuu meenutas ka 1977. aastal aset leidnud kontserti Kalevi spordihallis, kus Gunnar Graps tuli esimest korda enda bändiga Magnetic lavale. "Seal nägi rahvas esimest korda Riho Sibulat," lisas ta. "Ta oli Järvakandist tulnud ja tal oli hästi kohev soeng peas."

"Mul on olnud mitu murdepunkti. 2000-ndate alguses sattusin Maire Aunaste saatesse "Meie", kus minu filmikatkendeid näidati," meenutas Maripuu. Ta kirjeldas, et noortelt küsiti saates, kas neid huvitaksid tema materjali põhjal tehtud filmid eesti rokkmuusikutest, kuid enamik neist ei tundnud selle vastu huvi. Hiljem otsustas Maripuu aga siiski filmitegemise ette võtta. Ta sõnas, et tegi need eelkõige pillimeestele endile. "Kui ma näen pillimeeste silmades sära, et nad on minu filmiga rahul – see on mulle kõige suurem tunnustus."

2019. aasta oli Maripuu jaoks erilise tähendusega. "Risto (Risto Lehiste – toim.) tegi mulle pakkumise: neli korda selle aasta jooksul on suur kinosaal sinu päralt – võta või jäta. Ma haarasin muidugi sellest õlekõrrest kinni. See tähendas, et ma pidin aasta jooksul tooma neli uut dokumentaalfilmi kinno," rääkis ta. Maripuu filmid, mis sel aastal esilinastusid olid: "Keelatud mängud", "Aeg ei peatu", "Glamuurne Polyphon" ning ka linateos ansamblist Vitamiinid.

Samuti peetakse Maripuud diskokino eelkäijaks. 1972. sügisel hakkasid Eestis esimesed diskod toimuma ja nii mõnelgi neist sai Maripuu filme näha. "Läksin sinna ja pakkusin välja, et ma näitan diskofilmi," kirjeldas ta. "Panin projektori üles ja kõik olid vaimustuses."

Maripuu seni värskeim linateos on 2022. aastal valminud "Täna ilma piimata", mis räägib läbi mälestuste loo Elvas toimunud Eesti esimesest rokkfestivalist 1972. aastal. Samuti on filmi lisatud kaadrid 50 aastat hiljem, 2022. aastal aset leidnud Elva rokkfestivalist.