"Oli raske olukord. Au minu lastele, kes on mulle andnud uue võimaluse," ütles Kammiste, kui meenutas aega, mil pärast lahkuminekut elukaaslasest suhted kaksikute Mark Ericu ja Johanna Mariah'ga minimaalseks jäid.

Kui poeg Ericuga hakkasid aastate pärast suhted taastuma ja poiss isa ansamblisse Põhja-Tallinn kutsus, tekkis ka aeg südamest südamesse rääkimiseks.

"Ericul oli võimalus olla avameelne ja öelda mulle väga raskeid sõnu. Ja neid oli raske kuulata. /.../ Aga see näitab, et meie suhe on taastunud ja pingeid ei ole. Loomulikult on kõik meeles, aga minevikus me ei ela, elame olevikus ja saame selle teha võimalikult ilusaks," rääkis Kammiste.

Tütrega on suhe endiselt pisut kramplik, kuid oma versiooni kunagisest lahkuminekust sai isa siiski lõpuks tallegi ära kõnelda.

"See võttis tohutut meelekindlust, tahtmist, aega ja nüri järjekindlust, sest ta ei tahtnud seda üldse kuulata," alustas Antti. "Olime Macaus, käinud kasiinos mängimas, võtnud napsu ja istusime hotellitoas. Siis ütlesin talle, et kuula mind ära, sa ei põgene igavesti mu eest, sa pead kuulama minu vaatepunkti."

Pisaraterohke jutuajamine lõppes sellega, et tütar kõndis minema, naasis siiski mõne aja pärast hotelli, aga alles reisi lõpus sõnas: "Issi, ma arvan, et sa võid selle aasta isa tiitli saada!"

Antti Kammiste noorem poeg Johann Mattias, kes on sündinud järgmisest kooselust, on Antti sõnul ankrukivi, kes hoiab võlvkaart koos ehk suhtleb edukalt mõlema perekonnaga: nii Antti esimesest kooselust sündinud kaksikute kui ka enda ema Liliani varasemast kooselust sündinud lastega, keda Antti kasvatas.

Käbi oleks võinud kännust väga kaugele kukkuda

Anttiga saatesse tulnud ema Tiiu Kammiste rääkis poja sünniloo ning kirjeldas, kuidas sünnitusmajas lapsed sassi aeti.

"Tollal ei olnud lapsed palatis koos emadega, nad toodi söötmiseks. Aga käbi oleks võinud väga kaugele kukkuda, sest mulle toodi kaks korda vale laps. Ma sain näo järgi aru, sest lapsed, kes sünnivad punnitades, on punased ja kortsus, keisrilõikega sündinud Antti oli aga kahvatu, suure kuu näoga, silmad nagu taldrikud, ei ühtki kortsu," jutustas Tiiu.

Jutuks tuli ka üks ehmatav lugu, kui 3-aastane Antti kodus tulekahju tekitas. Nimelt sai laps kätte veekeeduspiraali ja oskas selle stepslisse panna. "Hoidsin spiraali käes, kuni see kuumaks läks. Viskasin ta diivanile, padi läks põlema ja mina põgenesin," meenutas ta.

"Ukse taga lõugav laps, tuba suitsu täis, padi ja kardin põlevad," jätkas ema ja selgitas, et Antti isa oli läinud välja riiuli jaoks lauda saagima, mistõttu laps tolle spiraali kätte sai.

Vestlusõhtud kohvi ja võisaiaga

Antti Kammiste mõlemad vanemad olid õpetajad.

"Ma arvan, et ükski õpetajate laps ei saa öelda, et tal oleks piisavalt vanemaid, sest nad on kogu aeg tööl," sõnas Antti ja rääkis, kuidas veetis aega vanavanemate juures. "Mammaga oli meil mõnusaid ajaviitmisi, vestlusõhtud kohvi ja võisaiaga, kui palusin tal rääkida lugusid oma lapsepõlvest. Ta oli metsikult hea jutustaja."

Õpetaja lapsena sai Antti koolis tunda kiusamist, kuid oli ka privileege. "Mõnikord klassikaaslased palusid mul isale öelda, et me ei teeks tunnikontrolli. Teiseks näitas isa mulle matemaatika ülesannete lahendusvõimalusi, mida polnud õppeprogrammis ette nähtud, kuid mis tegid asja lihtsamaks. See oli põnev ja kiire tegemine – lahenda nagu ristsõnu."

Jalaga uksest läbi

Antti isa nõudis kodus pedantset puhtust ning aeg-ajalt tekkisid seetõttu tülid. "Olen jalaga uksest läbi löönud ja ükskord kähmlesime põrandal maas ja lõin talle juukseharja jalga, tal oli vist kuu aega täpiline sinikas seal," meenutas ta ja lisas, et ega see purustamise maania pole tal siiani kadunud. "Kõige lihtsam on purustada mobiiltelefone. Ma arvan, et neid olen purustanud auto jagu," tunnistas ta.

Antti tõdes, et neelab pikka aga kogunenud pinged ja ebakindlused oma sisemusse, kust need ühel hetkel välja prahvatavad. "Ma olen aus, mis ma siin peidan, olen nõmedusi teinud, püüan end parandada, aga me kõik oleme inimesed ega saa end väga palju ümber programmeerida."

Ema Tiiu lisas, et Antti oli juba lapsena äkiline, kellele väikesedki asjad tugevalt mõjusid.

"Käbi ei kuku..." on Vikerraadio eetris pühapäeviti kell 10.10. Saatejuht on Sten Teppan.