Kadariku armastus Jaapani vastu sai alguse tänu elukaaslasele, kes on jaapanlanna. "Minu jaoks on Jaapan puhkekoht - väike väljapääs Eestist," tõdes ta. "See on põhimõtteliselt ka nagu visiit teisele planeedile," viitas ta jaapani kultuurile, mis erineb eesti kultuurist väga suurel määral.

"Ma jalutan seal kaamera kaelas sihitult ringi," kommenteeris fotograaf, kuidas ta Jaapanis puhkab. "Kõik on pisike, kõike on tihedalt ja ruumi on vähe," kirjeldas Kadarik ühte suurt selle riigi eripära. "Jaapanlasi on palju, nad elavad kokkusurutult."

"See on, jah, naljakas asi, mida ma olen tähele pannud – ega sa üldiselt Jaapanis jalutades kellelegi tuppa sisse ei näe. Kui Hollandis tänaval jalutada, siis kõigil on suured aknad lahti ning sa võid jälgida nagu televiisorist, kuidas inimesed elavad," võrdles Kadarik kahte riiki.

"Jaapani surnuaiad on veidrates kohtades, mis on ruumiliselt alati naljakad – võib juhtuda, et kaubandustänava arkaadil on väike uks, mis on lahti ja kui sinna lähed, näed, et seal on pisike surnuaed," kirjeldas Kadarik huvitavaid nähtusi, mis Jaapanis tema tähelepanu pälvinud on ning mida ta ka piltidele on jäädvustanud.

"Vastab tõele," arvas Kadarik, et eestlased ja jaapanlased on mingil määral sarnased. Näiteks tõi ta selle, et jaapanlastel on eestlastega sarnane huumorimeel. "Ma olen tähele pannud, et soomlastel, brittidel ja jaapanlastel huumorisoon töötab."

Ott Kadariku näitust "Sumimasen - Jaapan läbi eestlase fotosilma" saab näha Dokfoto keskuses. "See tähendab mitut asja, aga peamiselt "vabandust"," tutvustas ta näituse pealkirja.