Säm on tegutsenud räpparina viimased viis aastat ning möödunud aasta osutus tema karjääri seni edukaimaks - muu hulgas andis räppar välja enda debüütalbumi ja tänavustel Eesti muusikaauhindadel on ta nomineeritud aasta hip-hop/räppartisti kategoorias.

Allolevas intervjuus tõdes Säm, et ta otseselt räppariks saamisest noorena ei unistanud ning ta ei ole kindel, miks tema esimesed lood kuulajatele üldse peale läksid. Säm tunnistas ka, et soovis sel aastal Eesti Laulul koos Helezaga osaleda, kes aga kahjuks pakkumisest keeldus. Samuti jagas artist oma tulevikuplaane ja inspiratsiooniallikaid ning rääkis, millega talle vabal ajal veel peale muusika tegeleda meeldib.

Kuidas sa leidsid tee muusikani ja kas sul oli alati unistus räppariks saada?

Mul ei ole tegelikult elus palju unistusi olnud – ma saan oma väiksemad unistused ühe käe peal üles lugeda. Midagi suuremat, nagu räppariks või investeerimispankuriks saamine, ei ole ma otseselt unistanud. Olin ambitsioonitu väike pätakas, kes lihtsalt kasvas suuremaks ja koperdas kuidagi esimese räpiloo otsa. (Naerab.) Nüüdseks olen viis aastat muusikat teinud ja praegune Säm on kuidagi lihtsalt välja vormunud.

Üks väiksem unistus on olnud anda välja enda vinüül ja ka see on nüüd täitunud.

Milline oli sinu kõige esimene avaldatud lugu?

Minu esimese loo nimi oli "Laudur" – see valmis naljaga. Ja see tuli välja ajal, kui SoundCloud oli just Eestis tärkamas. Inspiratsiooni sain näiteks Danzel Currylt, kes on üks kõige osavamaid sõnaseadjaid USA-s. Üritasin ühte tema lugu ingliskeeles jäljendada, mis kõige paremini välja ei kukkunud.

Sealt edasi proovisin eesti keeles ka kirjutada ja avaldasingi naljaviluks Laua viina teemal räpploo. Tahtsin vist kuidagi sõpradele muljet avaldada. Ma olin toona 10. või 9. klassi poiss.

Põhimõtteliselt räppisin ma alguses asjadest, millest mul ei olnud õrna aimugi. Teises või kolmandas loos lisandusid teemadeks erinevad narkootikumid. Saan aga siiamaani siiralt öelda, et ma ei ole neid kordagi proovinud.

See on tänapäeva teema, et räpitakse ja räägitakse asjadest, mida sul tegelikult olemas ei ole või milles sul kogemus puudub. Enam ma seda ei tee – nüüd ma räpin teemadest, mis mulle päriselt midagi tähendavad.

Kas sa arvasid enne, et pidutsemisega seotud teemad lähevad kuulajatele hästi peale?

Ma ei teinud sellel hetkel muusikat kellegi teise jaoks. Tegelikult siiamaani ei tee. See tundus lõbus ja naljakas. 15-aastase Sämi peas ei olnud väga palju mõistust, vaid oli see mõte, et peaasi, et endal tore oleks.

Tegelikult võiksidki asjad alata sel toonil, et sulle meeldib ja sa tahad seda päriselt teha. Teemad olid küll mõttetud ja sisutud, aga asi pidi kusagilt alguse saama.

Kuidas sa oma esimesed lood salvestasid – kas tegid seda ise kodus?

Ma tõepoolest ei tea, kuidas ükski inimene suutis seda kuulata. Mu hääl ei olnud sel hetkel midagi erilist. See ei olnud absoluutselt välja kujunenud – veidi hakkas muutuma, aga samas vahepeal tulid lugudesse puberteediea kiuksatused sisse, mis sarnanesid 12-aastasele.

Ma salvestasin lood Sony Vegase programmi, mis on tegelikult videotöötlusprogramm ja ei ole absoluutselt muusika tegemiseks mõelnud. See on umbes sama nagu üritada saia pesumasinas praadida. Mingid efektid sain siiski oma häälele peale pandud ja mõnele isegi lõpptulemus meeldis.

Võiks öelda, et 2022. aasta oli sinu jaoks karjääriliselt väga edukas aasta. Sa andsid välja enda debüütalbumi, said Raadio 2 Aastahitil looga "Tuim ja tundetu" (koostöös Merilin Mälguga) neljanda koha ning nüüd pälvisid sa Eesti muusikaauhindadel nominatsiooni aasta hip-hop/räppartisti kategoorias. Kuidas sa ise kommenteerid oma möödunud aastat karjääri vaatevinklist?

Ma ei eeldanud 2022. aastast väga midagi. Teadsin, et mu eesmärk on debüütalbum välja anda. Algselt pidi see juba 2021. aasta sügisel ilmuma, kuid lõpuks ilmus umbes aasta hiljem.

Kui rääkida Raadio 2 Aastahiti neljandast kohast ja Eesti muusikaauhindade nominatsioonist ... siis ma ei mõelnud sellele, et võiks nominatsioone jahtima minna. See on lihtsalt tohutult tore saavutus. Esimese asjana teen muusikat ikkagi iseendale. Üritan rääkida sellest, mis ma tahan ja millega ma ise olen nõus ning sellest, kus ma tunnen, et ma võiksin veel areneda nii inimese kui ka artistina.

Olen ka super õnnelik, kui mind märgatakse ja teadvustatakse, et olen ägeda projektiga hakkama saanud. Tegelikult ei ole paljud asjad veel kohale jõudnud.

Miks sinu debüütalbumi ilmumine aasta võrra edasi lükkus?

Loomeprotsessi ei saa lihtsalt sundida ja 2021. aastal tundsin albumit kuulates, et ma ei olnud sellega veel rahul. Iseenesest on võimalik ka nii kirjutada – nagu näiteks Reket teeb – et minna umbes kaheks nädalaks linnast välja, olla teistest eraldatuna, ja siis kirjutada album valmis, aga ma ei tea, kas see minu puhul töötaks. Peaksin võib-olla proovima. Hetkel on mul nii, et mõni päev võib tulla kolm lauluideed, millel on tohutult potentsiaali, kuid mõni teine päev on nii, et proovid pastakast lugu välja imeda, aga midagi ei tule.

Kas sa hetkel kogud uusi ideid uuteks singliteks või uueks albumiks, või võtad sa hoopis muusikast vahepeal väikse pausi?

Sel aastal tuleb kindlasti rohkem esinemisi ja tuleb tulusam aasta, kuid üleüldiselt arvan, et samasugust hoogu ma praegu sisse panna ei jaksa – 2024. aastal võib-olla küll, siis võib teise albumi poole vaadata. Sel aastal lasen arvatavasti paar singlit välja ja võib-olla tuleb mõni muu projekt ka sinna sekka.

Ma ei ole tegelikult kolm kuud ühtegi uut lugu kirjutanud ja see on minu jaoks loomulik protsess olnud. Kogu aeg ei peagi push'ima, kogu aeg ei peagi uusi lugusid kirjutama. Mõni päev tagasi hakkasin küll uuesti ennast kirjutama sundima, et liiga pikka pausi sisse ei jääks. Ma ikkagi tahaksin hoida oma artisti karjääri jätkusuutlikuna.

Millist stiili räppmuusikat sulle meeldib kõige rohkem teha? Sinu debüütalbum "Vaata emps kuis lendan ma" oli üsna mitmekesine.

Umbes kolm aastat tagasi hakkasin erinevaid žanreid katsetama ja ma pidasin seda loomulikuks protsessiks. Artist otsibki algusaastatel oma sound'i. Kindlasti on storytelling räpp minu teema ja ma tunnen ennast väga mugavalt selle ree peal.

Vast mingil määral ma jäängi oma sound'i otsima ja uusi žanreid katsetama, sest kui ma teeks 15 aastat täpselt sama asja, siis see väsitaks lõpuks ära ja ma ei tunneks, et ma arenen.

Kindel on aga see, et minu liist on ikkagi räppmuusika ja teatud rütmid, kus ma saan räppides rääkida.

Kas sa tahaksid ka laulmist rohkem katsetada?

Ma olen juba päris palju oma lugudes laulnud ja ma oskan küll viisi pidada, aga pigem ootaks seda rohkem teistelt artistidelt. Villemdrillem sai näiteks laulmisega oma viimasel singlil ("Hoia end" koostöös Karl Killinguga) väga hästi hakkama – ta ei ole varem nii palju laulnud ja mulle meeldis see tohutult.

Kui sa juba Villemit mainisid, siis räägi palun, kes sulle veel Eesti artistidest eeskujuks on?

Tegelikult on kurb tõdeda, et Eesti räpis ei ole väga palju värskust viimasel ajal juurde tulnud - pigem on samad näod, kes oma nišši edasi arendavad.

Küll aga meeldib mulle näiteks Kiroti muusika, sest tal on sisu, hea diktsioon ja tämber. Olen suur fänn ja jumal tänatud, et ma olen temaga juba mitu lugu koos teinud. Ma usun, et neid tuleb veel.

Väga paljude artistide puhul on spetsiifilised asjad, mis mulle meeldivad. Näiteks Kawi juures meeldib mulle tema energia.

Ja keda sa tooksid välja välismaisetest artistidest?

Mulle hakkas eelmisel aastal Baby Keemi muusika meeldima ja selle aasta algul Kendrick Lamar, kui ta avaldas enda uue albumi "Mr. Morale & The Big Steppers". Ma käisin ka mõlemat artisti Rootsis vaatamas.

Kas sa oled ka Eesti Laulu jälginud?

Jah, ma vaatasin esimest poolfinaali. Teist poolfinaali ei jõudnud kahjuks vaadata, aga ma vaatasin seda natuke järele. Mul on seal omad lemmikud.

Kas sa jagaksid oma lemmikuid?

Võin küll, kuigi ma usun, et mu arvamus ja valikud on üsna keskpärased ning samastuvad ennustusportaalidega, aga ma loodan, et Alika võidab. Ma vaatan Eesti Laulu ka sellise pilguga, et milline artist võiks üllatada Eurovisioonil ja kes suudaks oma esitusega stuudioversiooni jäljendada. Alika hääl on nii võimas, et see ei jäta kedagi külmaks. Ollie on mu teine lemmik. Ja mu isiklik lemmik on Meeliku "Tuju".

Kas sa ise tahaksid kunagi Eesti Laulule minna või on see pigem lauluvõistlus, mis sinu muusikaga nii hästi kokku ei lähe?

Ma arutasin seda ka oma Raadio 2 saates "Buss 808" koos Karl Killingu ja Villemdrillemiga. Ma pakkusin umbes kolm kuud tagasi Helezale, et lähme "Põleme koos" looga Eesti Laulule, aga ta ei soovinud. Hetkel olen ma õnnelik selle üle, et ta nõus ei olnud, sest seda pinget praegusele graafikule ei oleks ma kindlasti vajanud.

Ma olin väga pikalt Eesti Laulu osas arvamusel, et sinna võiks minna siis, kui sa tahad Eurovisioonile jõuda ehk siis, kui sa arvad, et su lugu väärib Eurovisioonile minekut ja sa soovid saavutada rahvusvahelist kuulsust. Mulle tundub, et nüüdseks on see muutunud rohkem selliseks platvormiks, kus ennast tervele Eestile artistina näidata ja muusikuna suurem hoog sisse saada.

Kui ma osaleksin, siis ma teeksin sellise loo, mis oleks ikkagi minulik ... aga eks järgmine aasta näis, kas ka Säm on poolfinaalis. (Naerab.)

Millega sa veel peale räppmuusika loomise tegeled? Kas sul on veel teisi hobisid?

Ma panin endale eelmise aasta algul eesmärgi, et ma loen iga kuu vähemalt ühe raamatu. Me asutasime sõpradega isegi omavahelise raamatuklubi. Mõte oli saada iga kuu lõpus kokku – loeme sama raamatu läbi ja siis arutame ning analüüsime seda. Tahtsime lugeda raamatuid, mis peaksid kuidagi elus kasuks tulema. Kahjuks läks aga nii, et kui veebruar kätte jõudis, siis ma olin ainuke, kes teise kokkulepitud raamatu läbi luges. (Naerab.)

Märtsis jätkasin lugemist, kuid seejärel läks samuti rütm käest ära. See oli veidi pettumist tekitav eesmärk, aga nüüd ma hakkasin taas lugema. Viimase kolme kuuga olen kaks raamatut läbi lugenud. Vahepeal on täitsa tore ennast raamatutesse matta. Hetkel olen lugenud investeerimise kohta.

Ma õpin TalTechis teist aastat ärindust ja investeerimine on mind viimase viie kuu jooksul kõnetama pannud. Kui ma esimesel aastal ärindust õppisin, siis ma läbisin selle ja minus väga suurt huvi ei tekkinud. Kui aga teine aasta pihta hakkas ja ma rahanduse ainet õppisin – mida annab Kristjan Liivamägi – siis avanes minus tõsine huvi investeerimise vastu. Ma loen igapäevaselt erinevaid artikleid investeerimise teemal.

Oled sa mõelnud ka aktsiaturgudel kauplemise peale?

Olen mõelnud küll, aga ma arvan, et igapäevaseks kauplemiseks mul aega ei oleks. Kui sa saad sellest päriselt aru saad, siis tee seda, aga üldiselt on see väga riskantne tegevus. Sul on vaja väga palju kogemust ja kogemus tähendab kauplemise maailmas ka seda, et sa saad valusalt vastu näppe.

Mina pean ennast pigem pikaajaliseks investoriks, kes üritab majanduslikult vabaks saada. Ehk ma investeerin enda rahaga ja proovin säästlikult elada. Nagu öeldakse: vähenda kulusid, suurenda tulusid.

Tahaksin tulevikus ka palgatööga katsetada, aga ma usun, et kui sa ei tee seda, mida armastad või mis sulle tõsiselt huvi pakub, siis sa ühel hetkel põled lihtsalt läbi.

Kas sa nooremana käisid kusagil tööl?

Jaa, ma alustasin juba 14-aastaselt. Elasin pikalt Jõelähtmel, kus on golfiväljak ning ma teenisin suviti raha sellega, et korjasin golfipalle, mida inimesed nii vette kui ka metsa ära kaotanud olid. Korjasin need kokku ja müüsin raja ääres maha. Teenisin suvega 1000 eurot. Golfipalle müüsin kas 50 sendi või ühe euro eest, vastavalt sellele, mis seisus need olid. Teenisin sellega neli aastat järjest raha. Isa tegelikult andis mulle selle idee.

Lisaks olen näiteks lauluväljakul trimmerdaja olnud. Meil oli juba "Mõista mõista" siis Kawiga väljas ja kogusime vaikselt populaarsust, aga käisime ikkagi koos muru trimmerdamas. Naersime temaga tol hetkel, et räpp ei toida ära.