Lember tõdes, et jätkusuutlik kaalulangetamine ei ole paljude inimeste jaoks lihtne ülesanne, vaid pigem valitakse lühiajaline kaalulangetamine, mis pikas perspektiivis nii edukas ei ole. "Peetakse mingit kindlat dieeti, mille jooksul kaal langeb, aga sageli on need dieedid suurte piirangutega – sagedasti jäävad terved toidugrupid välja – ja mis on peamine, need dieedid ei sobi enamiku inimeste igapäevaellu," sõnas ta.

"Kui dieet on suurte piirangutega, ei ole seda lihtne jälgida ja see ei ole jätkusuutlik, mistõttu ühel hetkel inimene ikkagi murdub ja lihtsalt motivatsiooniga ei suudeta enam edasi minna. Minnakse tagasi vanade harjumuste juurde ja siis kipub kaal uuesti tõusma," selgitas ta.

Lember lisas, et pärast kaalulangust soovitatakse kaalu umbes kaks aastat hoida. "Teadusuuringutest näeme, et kui inimese suudab kaalu vähemalt kahe aasta jooksul hoida, siis on ta uue tasakaalupunkti saavutanud."

Toitumisterapeut rõhutas, et kuna liigne kehakaal ei teki üle üleöö, ei ole sellest võimalik paari kuuga lahti saada. See on ikkagi aastate küsimus ja seetõttu räägime sellest, et need muutused, mida peab kaalulangetuseks tegema, peavad olema jätkusuutlikud," tõdes ta.

Põhjuseid, miks mõned inimesed kaalust kiiremini juurde võtavad, on Lemberi sõnul mitu. Ühe faktorina tõi ta välja geneetilise soodumuse. "Aga pärilik pool ei ole peamine, ikkagi see keskkond, mis meid ümbritseb, on see, mis mõjutab seda, kas kaalu tuleb juurde," selgitas ta ning nentis, et olulisel kohal on ka liikumis- ja toitumisharjumused ja söömiskäitumine.

"On palju inimesi, kelle jaoks on toit on toimetulekuvahend emotsioonidega hakkamasaamiseks," nentis ta.

Terapeut tõdes, et oma töös puutub ta tihti kokku emotsionaalsete sööjatega. "Nad võivad isegi teada, mis on tervislik toitumine, aga neil on see emotsionaalne söömine, mida on raske kontrolli all hoida. Asi olegi toidus, vaid neil on mingisugune stress, ärevus või muu trauma, mistõttu nad ei suuda emotsioone reguleerida," kirjeldas ta.

Lember sõnul on emotsionaalseid sööjaid on aidanud see, kui nad söövad päeva jooksul regulaarselt, et ennetada väga suurt nälga. "Kui tekib suur nälg, on väga raske kasulikke valikuid teha,toetutakse rohkem toidu tellimisele ja kaasaostmisele."

Toitumisega kimpus olevatel inimestel soovitab Lember mõelda, milline on nende söömiskäitumine – mis on need lülitid, miks midagi süüakse. Näiteks kiputakse sööma igavusest. "Sageli ei ole see niivõrd, mida me sööme, vaid miks me sööme," sõnas ta.

Samuti soovitas Lember mõelda sellele, kuidas süüakse. "Rahulik söömistempo aitab paremini tajuda, millal kõht täis saab. See aitab portsjonite suuruseid kontrollida."