Lõoke tõdes, et statistika kohaselt liiguvad nii täiskasvanud kui ka lapsed liiga vähe ning enam kui pooled täiskasvanud on rasvunud. Samuti tõi ta välja, et kui koolipäevadel liiguvad lapsed peaaegu piisavalt, siis nädalavahetustel on laste liikumine peaaegu nullis. "Me peaksime hakkama päriselt liikuma ja sellega tegelema," sõnas ta.

Lõoke rõhutas, et statistika, millest ta rääkis, käib meie endi kohta. "Need inimesed, kes statistikas on, oleme me kõik ise. Me peame ise enda pere, liikumist, tegemisi ja toitumist jälgima," rääkis ta.

Liikumisaasta projektijuhi sõnul ei võrdu liikumine automaatselt spordi tegemisega, vaid üleüldise liigutamisega. "Tähtis on kõigepealt tugitoolist ukseni jõuda, et saadagi riided selga ja saapad jalga," selgitas ta ning lisas, et alustada võib näiteks lume rookimisest ja kõndimisest. "Märgata lihtsaid liikumisvõimalusi enda kodu lähedal, enda perega, see on kindlasti oluline."

Siiski rõhutas Lõoke, et ka jõusaali ei tasu karta. "On mingid müüdid, et lähen jõusaali ja muutun liiga tugevaks või tuleb siuke suur muskel ning nüüd ma ei julgegi minna. See on nagu nali, et kas ma julgen tööle minna, sest äkki olen Äripäeva rikaste topis ja ei oska seda meedia tähelepanu üle elada," kirjeldas ta.

Lõokese sõnul peaks nii lapsed kui ka täiskasvanud ennast päevas vähemalt tund aega liigutama. "Tundide hulgad on väikseks jäänud. Öeldakse, et ei ole aega või oled väsinud, aga see väsimus tekibki päeva lõpuks sellest, et me oleme füüsiliselt ja vaimselt nõrgad."

Lõoke märkis, et liikumisteekonda alustades ei tasu väikseid samme karta. "Iga samm päriselt loeb. Tulebki leida see veerand tundi või pool tundi – see aeg, mil naudid ilusa ilmaga õueminekut. Mingil hetkel hakkad sa ka koleda ilmaga õueminekut nautima ning ühel hetkel naudid ka pimedas liikumist. Sa avastadki uusi kohti ja loodust, leiad inspiratsiooni ja saadki toredaid hetki, mida on pärast hea meenutada," selgitas ta. "Alguses tasub hästi järjepidev olla ja raskustest üle saada."

Muuhulgas tõi Lõoke välja, et inimeste vähene liikumisharjumus mõjutab ka riigikassat. "Näiteks Soome riik on välja arvutanud, et nende kulu rohkele istumisele ja vähesele liikumisele on 4,7 miljardit eurot aastas, meie kulu on kuskil 1,2 miljardit. Kui me igaüks natukenegi rohkem liigutaksime, oleksime tervemad ja seejuures rõõmsamad ning raha jääks ka muudeks tegevusteks," selgitas ta.