Merilin sõnas "Jõulutunneli" saates, et diabeeti haigestus ta 14-aastaselt. Ta sõnas, et esimest korda haiguse tõttu haiglasse sattudes tundis ta, et tahaks seal isegi tulevikus töötada ja teisi aidata. Siiski võivad 24-tunnised valved tööl olla Merilinile väga kurnavad ja sel päeval mõtleb ta oma tervisele rohkem kui tavaliselt. "Magamata öö mõjutab veresuhkrut järgmisel päeval kaootiliselt."

"Ma usun, et ta on leidnud minus tuge, sest vahepeal võib väga raske olla, kui sa tunned, et sa ei jaksa enam. Tugi on väga oluline," kinnitas Merilini abikaasa Sten Aus. Ta lisas, et diabeedi jälgimine on nagu nagu täiskohaga töö, eriti nooremas eas ning eriti keeruline on haigust öösiti jälgida. "Öösel võib see väga kiiresti väga halvaks minna."

Merilin tunnistas, et abikaasa on talle alati suureks toeks olnud. "Mina ise olen üldiselt see, kes asju maha võib unustada - kanüülid või insuliinid," muigas ta, et abikaasal on teinekord isegi paremini meeles asjad, mis ta väljasõdul kaasa peaks võtma. "On imeline, et mu kõrval on selline inimene, kes mõtleb minuga haigusest samamoodi."

"Pärimise protsent on tegelikult väga väike, kuid see, millised tüsistused võivad lapsele raseduse ajal või sünnitusel tekkida, on nagu palju suurem," vastas Merilin küsimusele, kas ta muretseb ka selle pärast, et lastel võib diabeet tulevikus välja lüüa. Sten lisas, et lapsed oskavad ema haigust jälgida ja vajadusel ka abistada.

"Minu pump on nüüdseks juba viis aastat vana," rääkis Merilin, millist tehnoloogiat tema praegu kasutab, et haigusega toime tulla. "Millest ma puudust tunnen, on täisfunktsiooniga pump, mis sel hetkel, kui ma tööd teen või kui mul väga kiire on, minu eest mõtleks - paneks insuliini juurde ja võtaks insuliini vähemaks," lausus ta. "Seda võimalust minul ei ole," viitas Merilin sellele, et täisfunktsiooniga pumbad on tema jaoks liiga kallid.