Annett-Kristin Alasi selgitas, et koer Lumi tuli tema ellu täiesti ootamatult. "Oli sobiv tõug ja kutsikas ning nii ta läks," ütles ta ja lisas, et West Highlandi terjer sobibki hüpokoeraks just seetõttu, et tal on väga hea haistmismeel. "Nad on aretatud jahikoerteks ning tema tunneb igasuguseid erinevaid lõhnu väga tugevalt."

Kui inimesel on veresuhkur paigast ära, siis Lumi läheb tavaliselt inimese juurde, lamab maha, paneb pea sülle, vaatab otse silma või teeb spetsiaalset haugatust. "Tal on enda kindlakstegemise viis, mida ja millal öelda," ütles ta ja lisas, et nii insuliinipumba sensor kui ka hüpokoer on täpsed. "Võib ka öelda, et koer annab enne märku kui sensor, koer on väga-väga suur abivahend diabeetikutele."

Lumi on Annette-Kristiniga koos olnud mõned aastad, kuid diabeediga on ta võitlenud 16 aastat. "Mind tabas haigus kuueaastasena, aegamisi hakkas käima suurem joogijanu, pidev tualetis käimine, hästi palju kaalu kaotasin, ligi kümme kilo," ütles ta ja lisas, et koolilapsena ei ole tore olla diabeetik. "Hästi palju tuli seletada, mis see diabeet on ja kust ta tuleb, 10-15 aastat tagasi arvati hästi palju, et see on nakkushaigus ja teised lapsed hoidsid eemale, oli palju kiusamist, insuliinisüstalde äravõtmist ja -peitmist, seega ma käisin tualettruumis süste tegemas."

Pikka aega Alasi ka häbenes diabeeti. "Mul oli tunne, et diabeet on minult liiga vara elu röövinud, kuueaastasena oli tunne, et peab täiskasvanud inimese elu elama, kõik peab kontrolli all olema ja pead jälgima, mida sa sööd," ütles ta ja lisas, et kaks korda elus on tal veresuhkur ka hullusti kontrolli alt väljunud.

"VIis kuni seitse aastat oma elust lõin täitsa käega, kuna koolikiusamine käis pikka aega, siis tekksi tunne, et miks ma pean seda tegema ning siis ma hakkasingi teesklema, et seda haigust ei ole olemas," tõdes ta ja mainis, et sealt kõik allamäge läkski. "Vanemad proovisid väga palju rääkida, aga puberteedieas ei taha keegi kuulata ja läksin sama rada edasi."

Nüüd on kõik Annette-Kristin Alasi elus kontrolli all. "Alati saab paremaks, aga koeraga on meil väga hea tiimitöö ja diabeedile on andestatud, olen õppinud sellega haigusega elama ja olen leppinud, et see on mul elu lõpuni ega võitle sellele enam vastu."