"See on väga raske haigus. See on haigus, mida me saa ennetada ja see on haigus, mida me ei saa välja ravida," kommenteeris Peegel I tüüpi diabeeti. "Eestis on pandud diagnoos ka 5-kuusele beebile," sõnas ta ning lisas, et haigus ei tulene magusa söömisest nagu ekslikult arvatakse.

"Hästi palju juuakse, ollakse näljased ja kaal kaob," rääkis Peegel haiguse esmastest sümptomitest. Lastel võib esineda ka voodimärgamist.

"Kogu elu on vaja süstida insuliini kehasse," jätkas Peegel. "Klassikaline ravi, mida enamus haigeid kasutab, on süsteravi - pikatoimeline ja lühitoimeline süsteravi," tutvustas ta, lisades, et see ravimeetod ei pruugi aga kõigile diabeedihaigetele sobida, sest süst eeldab, et samal ajal süüakse ka kindel ports toitu ära.

"N-ö kaasaegne ravi on insuliinipump – väike masin, millest saab nupuvajutusega kehasse insuliini manustada," lausus Peegel. "Kui sensor ütleb, et veresuhkur läheb kõrgeks, siis kaasaegsed pumbad annavad ise insuliini peale ja kui veresuhkur läheb madalaks, paneb pump ise insuliini manustamise kinni."

Peegel rääkis, et üks tänapäevane pump maksab umbes 4000 eurot. Haigekassa maksab selle summast küll 75 protsenti kinni, ent patsient peab siiski ise üle 900 euro korraga tasuma, et pump endale soetada. "Üks pump kestab neli aastat," sõnas ta. Peegel kinnitas ka, et üle 26-aastased noored peavad pumbaravi vajadusel maksma igas kuus 470 eurot. "See ravi on väga kallis."

"Ravi on ainus viis ära hoida diabeedi tüsistusi," lausus Peegel ning tõi haiguse tüsistuse näideteks pimedaks jäämise või invaliidistumise.