Räppar RV: ma isegi ei mäleta enam enda elu enne räppmuusikat
Minuga suheldes inimesed teavad, et see, mida nad teevad või ütlevad, võib sattuda mõne loo sisse, aga ma arvan, et isegi ilma selle faktorita tuleks mõelda, kuidas teistega rääkida ja käituda, sõnas räppar RV ERR Menule antud intervjuus.
Palun tutvusta, kuidas sa räpparikarjääriga algust tegid ja millised olid su esimesed lood.
Ma alustasin räppimisega tegelikult juba 3. klassis. See oli 2011. või 2012. aastal. Hakkasin sellega üksinda, omaette tegelema. Esimene inimene, kellega ma tegin ühise projekti, oli Rom. Meie duo kandis nime Rom ja RV. Sellest arenes hiljem välja R.A.W Crew, kui kohtasime Utoopiat.
Üks esimesi lugusid, mis ma kirjutasin, oli YouTube'is "Väike G räpp" ehk "Väike gängstaräpp". See sai tolle aja kohta isegi palju kuulamisi - 2000 kuulamist ja väga palju negatiivseid kommentaare. (Naerab.)
Kas see lugu on veel sotsiaalmeedias alles?
See on alles, aga see on privaatne. Paljud kodulinna inimesed kommenteerisid, kes täna suhtuvad minusse teistmoodi. Tegelikult oleks neid nüüd naljakas avalikult lugeda.
Millal R.A.W Crew laiali läks?
Kõige paremal hetkel, ma arvan. 2018. aastal oli meie viimane live. Tekkisid sisepinged, aga nüüd saame kõik omavahel läbi. Näiteks Utoopiaga olen sama plaadifirma all ja Romiga teeme koos vahepeal ikka muusikat. Mingid draamasid hetkel õhus ei ole.
Kunagi lagunes R.A.W Crew laiali, sest kõigil olid enda tegemised. Utoopia läks kaitseväkke. Me tegime Romiga mingi hetkeni kahekesi seda edasi, aga me hakkasime ka kõrvalt oma soolot tegema ning R.A.W Crew vajus ära. Kuigi see toimis päris hästi tollel ajal. Saalid olid iga kord rahvast täis. Ise ei saanudki aru, kui suur see tollel hetkel oli. Tagantjärele mõeldes saan aru, et tegelikult oli päris suur.
Me tegime R.A.W Crewga ühe loo ("7" - toim.), millel on tänaseks üle poole miljoni kuulamise. See on minu jaoks üllatav, sest see on ülipikk lugu ka, üle kaheksa minuti. Olime õigel ajal õiges kohas. Tänu sellele vist arvataksegi, et R.A.W Crew oli mu esimene projekt.
Miks sa otsustasid üldse räppima hakata - kellelt said inspiratsiooni?
Sellega seoses on üks naljakas lugu. Ma isegi ei mäleta enam enda elu enne räppmuusikat. Ma mäletan päeva, kust see kõik algas. Mul oli üks klassivend 3. klassis, kes rääkis muusikakanalist, kust tuli tema arvates huvitavat muusikat. Ta kutsus mind peale kooli külla ja ma läksin tema juurde. Ta näitas seda kanalit ja seal räppis 50 Cent terve aja. Hakkasin pärast teda kodus kuulama ja siis mõtlesin, et tahaksin ka nii äge, nagu tema olla. (Naerab.) Seejärel hakkasin kuulama Eesti räpi alustalasid, millest edasi areneski juba esimene lugu.
Kes sulle tollel ajal Eesti räpparitest eeskuju pakkusid?
Suur papa, Beebilõust ja Abraham. Genka ja Cool D ka. Rohkem ma tol hetkel ei teadnudki - nemad olid kõige suuremad nimed Eestis.
Kas sul on nüüd muusikamaitse muutunud?
Ma ei tea, kas maitse on muutunud, aga osad neist ei tegele enam nii aktiivselt muusikaga, nagu Abraham. Mulle meeldib väga ka Nublu - meeldib, et tal läheb hästi. See on sellele žanrile positiivne, kui keegi on eespool väga suur nimi. Ta viib kultuuri edasi.
Kas 5miinust ka meeldib?
Mulle praegu meeldib küll 5miinust - ma vibe'in.
Kui nad esimese albumi välja andsid ja peod ainult teemaks olid, siis ei meeldinud. See ei andnud minu jaoks ägedat sõnumit edasi.
Kui ma täna nende lugusid kuulan, siis see stiil on sama, aga see on palju teadlikum ja küpsem. Sõnakasutus on ägedam, kui lihtsalt lausroppus ja kõvatamine.
Räppmuusikas üleüldiselt puudutatakse tihtipeale pidutsemisega seonduvaid teemasid. Kas sa ise samastud sellise elustiiliga?
Ma ei pidutse enam üldse ja ma ei joo alkoholi peaaegu üldse. Nii juba viimased viis aastat. Võib juhtuda, et korra aastas joon, kui mingi tähtis sündmus on. Ja kui neid sündmusi on aastas rohkem, siis joon ühe või kaks pokaali šampanjat.
Ma olen seda tegelikult lugudes ka palju maininud, et ma ei joo, ja kui joon, siis ainult šampanjat. Ja ma joon väga palju teed. Nagu ma "Miskit tahan ss" loos ütlesin: "Laua peal on marjateega teetass". (Naerab.)
Millist stiili räppi sulle teha meeldib? Viimasel albumil oli sul ka üks popilikum lugu - "Oslost Pariisi".
See oligi vist ainuke veidi popilikum lugu. Ülejäänud on UK hip-hopi või grime'i-laadne. Uus album liigub drill'i poole. Mu muusika on pigem Suurbritannia räpi moodi. Ma ei teagi, kes Eestis samasugust räppi teeks - ma pole kuulnud.
Millise oma looga tunned, et samastud hetkel enim?
Mulle on kõik oma lood meeldinud, aga kui üks valida, siis võib-olla "Aitäh kõige eest".
Samuti "Aus" on minu jaoks väga olulise sõnumiga lugu. Kuigi alguses see ei tundunud üldse mulle selline lugu, mis võiks saada palju kuulamisi või minna paljudele peale. Ma arvasin, et sellel on kindel sihtrühm, aga tuleb välja, et ma eksisin.
Kas sul on veel niimoodi olnud, et kui sa uue singli avaldad, siis see saab tunduvalt rohkem kuulamisi, kui sa ise arvad ja vastupidi?
Jaa, iga kord. Need lood, mis ma arvan, et võiks paljudele meeldida, need ei lähe niivõrd "suureks". Ja need lood, mis ma mõtlen, et sellest niikuinii midagi ei saa ... need saavad just palju kuulamisi.
Sa kirjutad oma lugusid isiklikest kogemustest. Kas sa vahepeal kardad ka mõnda uut lugu avaldades, et äkki see on liiga isiklik?
Pigem mitte. Ma olen mõelnud küll sellele, aga alati tuleb rääkida seda, mida sa tunned ja olla päris.
Minuga suheldes inimesed teavad, et see, mida nad teevad või ütlevad, võib sattuda mõne loo sisse, aga ma arvan, et isegi ilma selle faktorita tuleks mõelda, kuidas teistega rääkida ja käituda. Ma ei põe küll selle üle.
Kas sa oled kõik oma lood ise kirjutanud?
Jaa, ikka. On mõned refräänid, kus Klauz või keegi teine on kaasa teinud - need enamjaolt ei ole minu kirjutatud, aga muidu ei ole mind keegi aidanud.
Eesti räpis esineb vist seda üleüldse vähe, et kasutatakse teiste abi enda lugude kirjutamisel.
Pigem on vähe, jah. Võib-olla üks rida kuskil vahepeal, aga seda tuleb ka harva ette.
Kui sa lugusid kirjutad, kas sa sead enne paika, mis teemast sa kirjutada tahaksid või pigem sünnib lugu emotsioonidest lähtuvalt?
Kui mul midagi juhtub, siis tavaliselt samal päeval ma ei kirjuta. Läheb kaks-kolm päeva aega, et mõtteid seedida ja analüüsida, mis juhtus. Pärast järelemõtlemist vaatan, mida sellest kirjutada annab. Tegelikult saab kõigest midagi kirjutada.
Ühiskond inspireerib ka, aga sellest lähtuvalt saab lugu harvem alguse. Pigem algavad mu lood kindlatest läbielatud situatsioonidest, konfliktidest, probleemidest ning hiljem seon sellega ühiskonnas leiduvaid teemasid juurde.
Sa sõlmisid selle aasta alguses Royal Recordsiga plaadilepingu. Mis on nüüd sinu lugude avaldamise protsessi juures teistmoodi?
Sinu ümber on veel inimesi, kes tegelevad sama eesmärgi nimel. Enne tegin kõike üksi. Muidugi kõige rohkem on muutunud lugude professionaalsus - neil on parem kõla. Kõik lood saadetakse enne Soome, kui need välja antakse.
Kas turundamise poole pealt on ka midagi teistmoodi?
Natuke ikka, aga ma ei tea, kas see muudab midagi. Üleüldiselt muidugi peab ennast promoma. See on vale, kui mõtled artistina, et paned loo välja ja see läheb nagunii rahvale peale. Ei pruugi, kuigi võib väga hea lugu olla.
Tegelikult sa pead rohkem just ennast promoma, mitte lugu. Igapäevaselt. Kui see toimib, siis võidki lihtsalt loo üles panna, sest sind teatakse nagunii. See jõuab kuulajateni. Jah, seda on kindlasti mingil määral nüüd rohkem.
Sul on ka enda stuudio, kus sa oled palju lugusid valmis teinud. Räägi sellest natuke lähemalt.
Esimese albumi andsin ise välja, enda stuudio alt. Plaadifirma nimeks panin Topboi Records. (Naerab.)
Ma ehitasin selle kunagi koju. Tegin kahest toast stuudio. Üks sõber, kes helitehnikuna töötab, aitas ehitada. See oli alati mu unistus olnud - omada päris enda stuudiot. Veel teisigi sõpru tuli appi, kes tõid asju, mis puudu olid. Ma täpselt ei mäletagi, mis aastal see valmis sai - kas 2018. aasta lõpus või 2019. aasta alguses.
Kui ma alguses Romiga koos muusikat tegin, siis Rom tegi kõik lood valmis: miksis ja masterdas. Lisaks, kui ma omaette hakkasin muusikat tegema, siis pidin ka rohkem salme kirjutama. Algul tundus keeruline, aga võtsin seda kui testi.
Tänapäeval miksin ise enda lood ja seejärel saadan Soome, kus tehakse lõppviimistlus.
Kas produtseerimist oli keeruline õppida?
Seal on mingid põhitõed, mida sa pead teadma ja selgeks saama, aga üldjuhul seal ei ole reegleid. Kui see kõlab hästi, siis see kõlab hästi. See võib isegi mõistusevastane olla ja hästi kõlada.
Kui sa midagi väga tahad, siis sa teed kõik, et sa selle saaksid. Vaatasin tutorial'e jne. Mind lihtsalt huvitas produtseerimine, sest kui ma väike olin, siis minu unistus oligi räppariks saada ning ka teiste lugusid miksida ja masterdada.
Kui kaua läks aega, kuni sa andsid välja enda miksitud ja masterdatud loo?
Esimese hea loo? Kaks või kolm aastat läks aega, et mu lood hästi kõlaks ja et mul ei oleks neid piinlik teistele edasi saata. Ma enne seda laadisin küll lugusid sotsiaalmeediasse, aga ma teadsin, et need ei ole veel nii head. Nüüd ma julgen oma miksitud lugusid saata soomlasest masterdajale, kes on koostööd teinud näiteks Rammsteiniga.
Millised on sinu tulevikuplaanid?
Mul on olnud üks elu produktiivsemaid aastad seoses muusika loomisega.
Kuidas sul korraga nii palju inspiratsiooni tekkis?
Jube palju asju juhtus. See aasta, mis oli: läksin põhjast tippu ja tipust taas põhja.
Kas karjääris või isiklikul tasandil?
Isiklikul tasandil. Karjääris on läinud nullist saja tuhandeni. Muusikalises mõttes olen nii palju projekte teinud. Kui nüüd päris aus olla, siis tegelikult ma olen selle aasta jooksul kirjutanud kolm albumit - mul oli veel üks kõrvalprojekt koostöös teise artistiga, aga see ilmselt ei näe ilmavalgust nii, nagu ta pidi nägema, sest see album, mille ma äsja välja andsin, muutis minu karakterit nii palju kindlamaks, et ma ei saa sellest enam niimoodi välja minna. See koostöö oli teise stiiliga album, aga see stiil, kus ma praegu olen - ma tunnen end selles mugavalt. Ma sobitun sellesse hästi.
Kui sa ütled karakter, kas sa mõtled seda, et sa lood endast mingi kindla imidži või sa ikkagi oled see inimene, kellena sa end artistina presenteerid?
Ma olen ikka sama inimene, kes näiteks muusikavideoteski. Kui sa näed mind videos mingeid riideid kandmas, siis on suur tõenäosus, et sa näed mind ka tänaval nende samade riietega. Ma ei pane end riidesse selle jaoks, et mingit karakterit näidata. Ma olen see, kes olen.
Kas sa kahetsed ka midagi enda karjääri juures?
Pigem mitte. Milleks? Ma tean küll, et mingid suuremad sõnavõtud on kindlasti minu muusikalist teekonda raskemaks teinud ja põletanud päris palju sildasid ära.
Samas ma ei ole kedagi palunud või anunud, et kuskile jõuda või midagi saada. Ma olen vastupidi kõik p...e saatnud. Praegu on aga hakanud see periood, kus mind ei saa enam nii lihtsalt vältida.
Kas sa pead seda silmas, et inimesed, kellele sa varem ei meeldinud, on hakanud nüüd sind rohkem tolereerima, kuna sul läheb karjääriliselt paremini kui enne?
Kindlasti. Seda on näha - see on paratamatus. Nad ei taha sind austada, aga nad peavad sind austama, sest kõik teised nende ümber austavad. Nad on sundolukorras.
Millega sa veel vabal ajal tegeled peale muusika loomise?
Sellist asja, nagu vaba aeg, ei eksisteeri, kui sul on kindel siht silme ees. Mul ei ole aega, mida raisata.