Zahharov viitas, et maailmas on tehtud palju uuringuid, kust selgub, et antropomorfismil (inimese omaduste omistamine teistele olenditele — toim.) on loomadele kahjulik mõju.

"Me tahame head, emotsionaalselt annab see meile endale hea tunde, et me hoolitseme, aga me ei paku talle liigiomast elu. Koerad ei liigu enam nii palju, nende toitumisharjumused on teised, kui peaksid olema, neil tekivad immuunsusprobleemid, nahahaigused, allergiad — see soodustab hirmu, ärevust ja ebakindlust, ka agressiivsust. Niimoodi me kasvatame neist lumehelbekesi, kes iga asja peale endast välja lähevad ega saa inimühiskonnas hakkama, vajavad erikäsitlemist ja -ettevalmistust," tõi Zahharov tagajärjed välja.

Tema sõnul on inimestel kadunud koerte lugemise oskus. See on asendunud sotsiaalmeedia videotes loodud ettekujutusega, mis jätab koerapidamisest mulje, kui nuku eest hoolitsemisest. "Tihti näeme videotes pealkirja "Meie koer armastab meie last nii väga", aga tegelikult otsustab koer seal videos selle vahel, kas rünnata või tarduda või kuidas pääseda sellest ebameeldivast olukorrast. Koerte väärlugemine ja nendest vääriti arusaamine on väga levinud," kirjeldas Zahharov.

Zahharovi teatel on mitu korda suurenenud nende perede hulk, kes soovivad koera, aga vastutustundlik kasvataja ei saa neile kutsikat müüa, kuna perel puudub loomapidamisest adekvaatne ettekujutus.

"Täna on kolmest perest üks, kellele tegelikult koer ei sobi ja nad tuleb ümber veenda või neile mitte koera anda. Tihti tullakse kutsikat võtma ebarealistlike ootustega," rääkis ta ja lisas, et näiteks on inimestele halb üllatus see, et kutsikas alguses tuppa pissib. Ka arvatakse, et on hea mõte võtta samal ajal perre kutsikas, kui on sündimas laps.

Paraku ei kujuta inimesed ette sedagi, kui palju aega ja raha loomale kulub. "Koerale kulub enam kui kolm tundi päevas. Koer ei ole robottolmuimeja, mis siis, kui teda parajasti ei vajata, jookseb dokki end laadima. Tal on omad vajadused ja sa pead nendega tegelema ka siis, kui see sulle hetkel ei ole mugav," rääkis ta.

Mis puudutab raha, siis tõi Zahharov välja, et inimesi üllatab, et kutsika ostuhind on alles kulutuste algus, sest koerale varustuse ja vajalike asjade soetamisele kulub veel pool ostuhinnast juurde, lisaks igakuine toit, koolitus ja veterinaarabi.

Kõige olulisemaks nimetas koerakasvataja aga seda, et inimesest peab kiirgama valmisolekut koeraga tegeleda. "Ja kui ma ütlen tegeleda, siis ma ei pea silmas ainult jalutuskäike, toitmist ega hooldamist, vaid valmisolekut ennast treenida, et mõista, kuidas koera treenida ja kuidas teda mõista. Et oleks kannatlikkust ja järjepidevust, võimet näha koera olevusena, keda peab kogu aeg arendama, kellele pühenduma. Ja tasub ka mõelda, kas on aega võimalike tagasilöökidega tegelemiseks," loetles Zahharov.

Koerte koolitajatest kõneldes juhtis Zahharov tähelepanu, et Eesti Kennelliidu kodulehel on nimekiri atesteeritud koerakoolitajatest, mis võiks olla esimene koht, kust koolitajat otsida. Sealsed koolitajad on läbinud vastava kursuse, mis lõpeb teooria- ja praktilise eksamiga kogenud koolitajate silmade all.